Maikuus koguti kodanikualgatuste portaalis rahvaalgatus.ee allkirju avalikule pöördumisele, milles tehti Raasiku vallavalitsusele ettepanek vaadata üle Raasiku asula keskosa detailplaneeringu eskiis, mida tutvustati avalikkusele 7. mail. Planeering hõlmab Raasikul vallale kuuluvat maad kolmes kohas – Paju tänava ja Tallinna maantee vahelist ala, Paju tänava, Tallinna maantee ja Paju põiktänava ridaelamute vahelist ala ning Coopi kaupluse, rahvamaja ning lasteaia ja kooli piirkonda. Kahte esimesse kohta nähti eskiisis ette peamiselt kortermaju ja eramaju, kokku 248 uut elamuühikut, lisaks kavandati asukohad ühiskondlikele ja teenindushoonetele, parklatele.
Rahvaalgatuslikus pöördumises märgiti, et planeeringust kumavad läbi asula maksimaalset võimalikku elanikkonna kasvu tagavad lahendused. Leiti, et eelistada tuleks lahendusi, mis pakuksid turvalist elukeskkonda ja soodustaksid vaba aja veetmist kodukohas. Tehti ettepanekud lisada planeeringusse rohealasid ja keskväljak, hajutada autoliiklust eri tänavate vahel ja keskusest välja. Pöördumisele sai allkirju anda 29. maini, pärast seda saadeti 61 allkirjaga pöördumine vallavalitsusele.
Vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja Maili Hirlak ütles Sõnumitoojale, et saab aru rahvaalgatusele allakirjutanute emotsioonidest, kuid vallavalitsus esitles 7. mail Raasikul toimunud koosolekul planeeringu väga algset tööversiooni.
„Pidasime oluliseks koguda kokku erinevad arvamusi-ideid. Samuti tuleks mõista, et planeering paneb paika Raasiku aleviku vabade alade ruumilised ja funktsionaalsed arengusuunad. Eesmärk on lähtuda olemasolevast-väljakujunenud elukeskkonnast. Eramute naabrusesse tuleks kavandada üksik-kaksikelamud, ridaelamute lähedusse ridaelamud. Kortermajad on ümbritsevast hoonestusest eraldatud tänavatega ega tohiks kedagi häirida,“ rääkis Maili Hirlak.
Ta lisas, ei saa eeldada, et kõik jääb nii nagu on praegu ja Raasiku alevik rohkem ei arene. „Suurem valik kohapealseid teenuseid on äridele atraktiivsed, kui on rohkem tarbijaid. Rohealade arendamine ja korrashoid eeldab valla tulubaasi kasvu.“
Osakonnajuhataja kinnitas, et pärast Raasikul toimunud rahvakoosolekut on detailplaneeringulahendust oluliselt muudetud: „Vähendatud on kavandatavate elamuühikute arvu, kriitiliselt on üle vaadatud kergliiklusteede ja haljastuse lahendus.“
Maili Hirlak ütles veel, et vallavalitsuse eesmärk on planeering aasta jooksul kehtestada, kuid kogu rohkem kui 25 hektari suuruse ala arendamine ei toimu korraga, selle elluviimine võib võtta aastakümneid: „Planeeringu teeme 10-20 aastase perspektiiviga. Elamualasid vald arendama ei hakka. Seetõttu peame kõigepealt oksjonitega leidma maaomanikud-arendajad, kes hakkavad seal toimetama. Ühiskondlikke hooneid hakkab ehitama omavalitsus, aga alles siis, kui nende jaoks on reaalne vajadus. Enne peame saama juurde uusi elanikke, siis saame ka tulubaasi, et rahastada investeeringuid sotsiaalobjektidesse.“






