Kol­ga ja Keh­ra muu­seu­mid, Ani­ja mõis ja Kuu­sa­lu ki­rik olid muu­seu­miööl ava­tud

Lau­päe­val, 17. mai õh­tul ava­sid Ees­ti li­gi 200 muu­seu­mit ja mä­lua­su­tust uk­sed, et tä­his­ta­da Ees­ti Muu­seu­miü­hin­gu al­ga­tu­sel 14. kor­da rah­vus­va­he­list muu­seu­miööd. Tä­na­vu­se muu­seu­miöö tee­ma oli seo­tud Ees­ti raa­ma­tu aas­ta­ga – „Öös on raa­ma­tut“. Ani­ja val­las olid muu­seu­miöö raa­mes hi­li­sõh­tu­ni ava­tud Keh­ra muu­seum ja Ani­ja mõis, Kuu­sa­lu val­las Kol­ga muu­seum ja Kuu­sa­lu ki­rik. Muu­seu­miööl mak­sid pääs­med 1 eu­ro.

Kuu­sa­lu ki­ri­kus
Kuu­sa­lu ki­ri­kus oli muu­seu­miööks sea­tud näi­tus ko­gu­du­se va­na­dest trü­kis­test, ka piib­li­test. Väl­ja oli too­dud ko­gu­du­se­le kuu­luv re­liik­via – üle 700 aas­ta ta­ga­si Kuu­sa­lu ki­ri­ku pü­hit­se­mi­sel al­ta­ris­se müü­ri­tud pü­ha­ku­säil­med, mis lei­ti 19. sa­jan­dil al­ta­ri üm­be­re­hi­ta­mi­se käi­gus. Sa­mu­ti sai nä­ha ki­ri­ku sei­na pan­dud ka­ri­ka­ku­ju­list ur­ni, mil­les on Erik Sten­boc­ki sü­da. Erik Sten­bock su­ri 1891. aas­tal noo­re me­he­na Sak­sa­maal, kuid soo­vis, et te­ma sü­da jõuaks Kuu­sal­lu. Te­ma poeg oli luu­le­ta­ja Eric Sten­bock ehk Kol­ga hull krahv, kes elas aas­taid Ing­lis­maal ja kuu­lus seal­ses­se kul­tuu­ri­ring­kon­da.

Raa­ma­tu­näi­tu­se avas muu­seu­miööl EELK Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm. Täis­tun­di­del olid ki­ri­kus hu­vi­lis­te­le poo­le­tun­ni­sed eks­kur­sioo­nid, mil­le vii­sid lä­bi ko­ha­lik ko­du­loo-uu­ri­ja Sven-Olav Paa­vel ja ko­gu­du­se õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm. Eks­kur­sioo­ni­de va­hel män­gis ki­ri­kus ore­lit Jo­han­na Ma­rie Mäe­vä­li.

Muu­seu­miööl käis Kuu­sa­lu ki­ri­kus üle sa­ja ini­me­se, ena­mas­ti ko­ha­li­kud, aga oli ka kau­ge­malt tu­li­jaid.

Pee­ter Pae­nurm sõ­nas, et Kuu­sa­lu ki­rik osa­les muu­seu­miööl esi­mest kor­da: „Ki­rik ei ole muu­seum, vaid pü­ha­ko­da, aga ki­ri­kus on tal­le­ta­tud pal­ju­de eel­ne­va­te põlv­kon­da­de an­ne­ta­tud kuns­ti­teo­sed ja muud ese­med, mil­lel on mu­seaal­ne väär­tus. Muu­seu­miöö oli to­re või­ma­lus tut­vus­ta­da ki­ri­ku põ­ne­vat aja­lu­gu. Raa­ma­tu­näi­tu­se­ga an­na­me pa­nu­se käi­ma­so­le­va­le raa­ma­tu aas­ta­le. Näi­tus jääb ki­ri­kus­se au­gus­ti­ni, hu­vi­li­sed saa­vad se­da tul­la su­vel vaa­ta­ma, hoia­me nä­da­la­va­he­tus­tel ki­ri­ku kü­las­ta­mi­seks ava­tu­na.“

Sven-Olav Paa­vel märkis, et Kuu­sa­lu ki­ri­ku koo­ri­ruu­mi 2021. aas­tal res­tau­ree­ri­nud kuns­ti­tead­la­ne Hilk­ka Hiiop on ni­me­ta­nud Kuu­sa­lu ki­ri­kut ime­li­seks muu­seu­mi­laad­seks oaa­siks ke­set kau­nilt kor­ras­ta­tud ki­ri­ku­par­ki.

Kol­ga muu­seum
Kol­ga muu­seu­mis ava­ti lau­päe­va õh­tul muu­seu­miöö ava­üri­tu­se­na näi­tus „Aja­luk­ku ka­du­nud as­jad. So­kit­ri­pid, žaboo ja sus­si­kott“. Näi­tu­se tõid muu­seu­mis­se Mal­le Pa­ju­la ja Sii­ri Kruus­mä­gi et­te­võt­test MS Vin­ta­ge. Näi­tu­se avas ja se­da tut­vus­tas Mal­le Pa­ju­la.

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier: „Näi­tu­sel on unus­tu­se­hõl­ma ka­du­nud ese­med na­gu so­kit­ri­pid, vunt­si­koo­lu­ta­jad, leh­vi­kud, juuk­se­võr­gud, bo­ti­kud daa­mi­de kin­ga­de kait­seks ja pal­ju muud. Se­da vaa­da­tes saab tea­da, mis on stoo­la, sak­vu­jaaz, kri­no­liin.“

MS Vin­ta­ge omab ka Ees­ti suu­ri­mat aja­loo­lis­te alus­rõi­vas­te ja su­pel­riie­te era­kol­lekt­sioo­ni. Ko­gu­jad on oma kol­lekt­sioo­nist ai­da­nud rõi­vas­ta­da mit­me­te te­le­sar­ja­de, ka Ees­ti ja Põh­ja­maa­de män­gu­fil­mi­de te­ge­la­si, kui ku­ju­ta­tak­se omaaeg­set ar­gi­päe­va.

Külastajaid oli muuseumiööl juhataja sõnul 116. Kau­ge­mad tu­li­jad olid Vil­jan­dist, Pär­nust, Rap­last ja Mär­ja­maalt.

Ul­vi Meier: „Käi­si­me Kol­ga muu­seu­mi kol­lek­tii­vi­ga Kos­ti­ve­re Kul­tuu­ri­mõi­sas vaa­ta­mas põl­le­näi­tust MS Vin­ta­ge ko­gust. Seal kuul­si­me, et Sii­ri Kruus­mä­gil ja Mal­le Pa­ju­lal on veel mit­meid hu­vi­ta­vaid kol­lekt­sioo­ne. He­lis­ta­sin Sii­ri Kruus­mä­gi­le ja meie vest­lu­sest sün­dis mõ­te kut­su­da nad oma unus­tu­se­hõl­ma va­ju­nud näi­tu­se­ga Kol­ka.“

Keh­ra muu­seum
Keh­ra muu­seu­mis ava­ti muu­seu­miööl va­na­de raa­ma­tu­te näi­tus, mil­le va­nim eks­po­naat on 1739. aas­ta pii­bel MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam liik­me Tii­na Nõl­va­ku era­ko­gust.

„Tii­na Nõl­va­ku isa ko­gus süs­te­maa­ti­li­selt ki­ri­ku­kir­jan­dust. Näi­tu­sel on te­ma ko­gust paar­küm­mend raa­ma­tut, ka ilu­kir­jan­dust – näi­teks va­he­tult tei­se maail­ma­sõ­ja jä­rel väl­ja an­tud ees­ti kir­jan­du­se kor­dust­rük­ke,“ sõ­nas muu­seu­mi te­gev­juht An­ne Oruaas.

Muu­seu­mi en­da ko­gust on va­nim raa­mat näi­tu­sel 1890nda­te aas­ta­te pii­bel, mil­le kin­kis muu­seu­mi­le keh­ra­la­ne Ül­le Kös­ter, kes lei­dis sel­le ko­du juu­rest prü­gi­kas­tist. Kõi­ge uuem näi­tu­se­le pan­dud raa­mat on Keh­rast pä­rit dip­lo­maa­di Kaa­rel Ro­bert Pus­ta „Keh­ra met­sast maail­ma“ tei­ne trükk, mis il­mus 1960 Root­sis. Näi­tu­sel on ka sa­ma raa­ma­tu 1936. aas­ta väl­jaan­ne. 6. juu­ni­ni ava­tud näi­tu­sel saab nä­ha veel va­nu kä­si­raa­ma­tuid ja koo­liõ­pi­kuid.

Muu­seu­miööl esit­le­ti Keh­ra kü­las ela­va mä­lu­män­gu­ri, Mne­mo­tur­nii­ri tar­ka­de klu­bi­le kü­si­mu­si esi­ta­nud Rein Lau­met­sa uut raa­ma­tut. Tä­na­vu väl­jaan­tud „Tä­he­le­pa­nu, Mne­mo­tur­niir!“ on koos­ta­tud koos raa­dio­a­ja­kir­ja­ni­ku Uku Too­mi­ga ning raa­ma­tus on aas­ta­tel 2003-2023 raa­dioeet­ris kõ­la­nud iga saa­te nen­de ar­va­tes pa­rim kü­si­mus.

Kir­ja­nik Kaa­rel B. Väl­ja­mäe, kel­le ema on pä­rit Üle­jõe kü­last Aa­sa ta­lust, lu­ges Keh­ra muu­seu­mis oma luu­le­tu­si, kõ­ne­les elust ja rää­kis, kui­das ta loo­ming sün­nib. Kuu­la­ta sai ka He­li Lau­lus­tuu­dio õpi­las­te kont­ser­ti, kla­ve­ril saa­tis He­li Ka­ru.

Muu­seu­miööl kü­las­tas Keh­ra muu­seu­mit um­bes 60 ini­mest, oli nii ko­ha­lik­ke kui mu­jalt tul­nud rah­vast.

Ani­ja mõis
Ani­ja mõi­sas oli lau­päe­va pä­rast­lõu­nal las­te­le prog­ramm „Os­wal­di päev“, õh­tul här­ras­te­ma­jas eks­kur­sioo­nid koos Mall Treie­ri­ga. Kä­si­töö­kamb­ri pe­re­nai­ne Kärt Raud­ki­vi viis lä­bi töö­tu­ba, õpe­tas raa­ma­tu sis­se lil­le­sea­de te­ge­mist. Kü­las­ta­jad said osa­le­da raa­ma­tuaas­ta­le pü­hen­da­tud tead­mis­te­män­gus „Kui­das Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid“ põh­jal. Mõi­sa eri ruu­mi­des olid QR-koo­did kü­si­mus­te­ga Eduard Vil­de ro­maa­ni koh­ta. Las­te­le oli aar­de­jaht – kaar­di abil tu­li mõi­sast lei­da kar­pe, mil­les olid klas­si­ka­lis­te mui­nas­jut­tu­de põh­jal kü­si­mu­sed. Iga õi­ge vas­tus an­dis ühe tä­he, täh­te­dest sai kok­ku aar­de­kirs­tu ava­mi­se sa­la­koo­di – „Ani­ja raa­ma­tuaas­ta“. Mõi­sa ve­ran­dal oli raa­ma­tu­nurk, kus sai is­tu­da ja raa­ma­tuid lu­ge­da, ka ko­ju kaa­sa võt­ta.

Ani­ja mõi­sa prog­ram­mi­juht Kad­ri Raud­ki­vi üt­les, ku­na mi­tu aas­tat po­le muu­seu­miöö et­te­võt­mis­tes osa­le­tud, proo­vi­ti pak­ku­da eri­ne­vaid as­ju, et nä­ha, mil­li­seid et­te­võt­mi­si ini­me­sed muu­seu­miöölt oo­ta­vad.

„Ole­me ra­hul, muu­seu­miöö raa­mes kü­las­tas Ani­ja mõi­sa li­gi­kau­du 120 ini­mest. Rõõm oli nä­ha, et see­kord käis ka pal­ju ko­ha­lik­ke – Keh­rast, Ani­jalt ja ümb­rus­kon­nast. Pal­ju tuldi just pe­re­de­ga. Taas sat­tus Ani­ja­le ka neid, kes pol­nud meie juu­res va­rem käi­nud, nii et muu­seu­miöö on hea või­ma­lus Ani­ja mõi­sa tut­vus­ta­mi­seks,“ lau­sus ta.