
Pühapäeval, 11. mail toimus Raasiku valla Kurgla külas 14. korda Aruküla motokross, mille peakorraldaja on algusest peale ehk aastast 2007 olnud endine motosportlane Are Kaurit. Ka Kurgla krossirada on tema rajatud. Kohalik motokross toimus aastaid sügiseti, tänavu oli teist aastat kevadel.
Eri võistlusklassides võtsid seekord osa ligi 100 krossisõitjat, kelle seas oli kümmekond kohalikku võistlejat, lisaks motomehi mujalt Eestist ning ka Lätist ja Soomest.
„Peaaegu rahvusvaheline võistlus, kuigi ise nimetame seda külakrossiks,“ sõnas Are Kaurit.
Noorimad võistelnud krossisõitjad olid lasteaiaealised, nemad sõitsid 50 mini klassis, lisaks olid võistlusklassid 50cc, 65cc ja 85cc, harrastajate klass, open ehk vabaklass kõige kiirematele sõitjatele ning kolm võistlusklassi külgkorvidega ratastele: proffide, veteranide ning vanemate ehk õhkjahutusega mootorratastel sõitjaile. Külgkorvidega rataste võidusõidud olid ühtlasi motoklubi Korvikunnid algatusel toimuva Korvikunnide Baltic Cup 2025 avaetapp.
Are Kauriti sõnul kõige suuremaid krossistaare Kurglas kohal ei olnud, kuid kiireid mehi küll: „Näiteks Richard Paat, kes oli kolmene, kui meil kunagi alustas, ta on siin rajal üles kasvanud. Tänavu oli Eesti meistrivõistluste esimesel etapil küll teine, aga ikkagi kõige kiirem eestlane. Krossil olid kohal ka meie oma endised kiired sõitjad Rain Koch ja Henri Vesilind, kes praegu enam ei võistle, aga olid ikkagi kiired ja hakkasid proffidele päris hästi vastu.“
Are Kauriti poeg, endine krossisõitja Ardo Kaurit võistles elektritsiklil, mis on bensiinimootoriga ratastega võrreldes võimsam.
„Krossis muidugi ainult tsikkel ei sõida, ka mees peab rattal olema hea. Kuigi Ardo oli täiesti konkurentsis, hoolimata sellest, et pole enam trenni teinud,“ märkis Are Kaurit.
Motokross algas hommikul treeningutega, ametlik avamine oli kell 12 Arukülas vallamaja juures. Sealt võistluspaika Kurglasse mindi traditsioonilise motoparaadiga. Paraadist kutsuti osa võtma kõiki soovijaid ka teiste „põrisevate rattalistega“ – mopeedide, maanteemootorrataste, ATV-de, kartide ja muude masinatega.
Võistlussõidud krossirajal algasid pärastlõunal ja kestsid õhtuni. Stardikohad pandi paika hommikuste ajatreeningute tulemuste põhjal. Korraldaja selgitas, et Kurgla võistluste formaat on tavalistest krossivõistlustest veidi erinev – et pealtvaatajail oleks huvitavam, on lühikesed sprindivõistlused, kus ühe võistlusklassi sõitjail tuleb läbida kaks-kolm ringi ja siis järgneb kohe uus start.
„Oleme teinud ka nii, et kaks võistlusklassi sõidavad vaheldumisi, siis on pidevalt stardid – põnev vaadata ja sõidud on ka kiired, kui on nii lühikesed,“ selgitas Are Kaurit.
Tänavuse võistluse pealtvaatajate arv oli tema hinnangul Kurgla motokrossi rekord: „Kui eelmistel aastatel on vaatamas olnud umbes 300 inimest, siis arvan, et seekord oli üle viiesaja. Nii suurt üritust pole Raasiku vallas vist olnudki.“
Ta oletas, üks põhjus on see, et kross toimub nüüd kevadel ja sel korral oli ka ilm ilus. Are Kaurit kinnitas, et nüüd jääbki kohaliku krossi toimumisajaks kevad: „Kui mu poeg Ardo sõitis profiklassis, polnud kevadel aega, et krossi korraldada, pidevalt olid tal võistlused ja olime ära välismaal. Kuid kevadel on korraldada lihtsam. Igal aastal hüüan kohalike meestega ühises Messengeri grupis välja, kas krossi teeme. Nii palju kui tänavu, pole neid varem esimesele koosolekule kohale tulnud.“
Korraldaja kiitis, et kuigi kohalik motokross on aasta-aastalt kasvanud suuremaks ja korraldamine selle võrra kallimaks, saadi käesoleval aastal hästi hakkama, sest paljud kohalikud firmad toetasid. Pealtvaatajaile on kross tasuta, tänavu müüdi õnneloosi pileteid, mis aitasid samuti korraldamiskulusid katta. Are Kaurit ütles, et Raasiku vald toetab samuti motokrossi korraldamist ning on koos Aruküla Kultuuriseltsiga tasunud ka krossi kiirabiteenuse eest.




