
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2023. aasta lõpus kinnitatud aastate 2024-2028 arengukavas on ühe olulise eesmärgina kirjas kaasavalt ja laiapindselt planeeriv RMK. RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul tähendab see, et riigimetsa haldaja peab metsade majandamisel oluliseks ka kohalike elanike arvamust. Seetõttu tegi RMK möödunud aastal senistes kaasamispõhimõtetes muudatusi.
Kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH-alade asemel võeti kasutusele uus mõiste „kogukonnaala“. Kogukonnaala all peetakse silmas seda osa riigimetsast, mis on asulate lähedal ja mida kohalikud elanikud aktiivselt kasutavad, käivad seal jalutamas, puhkamas, sportimas.
Koostöös omavalitsuse ja kohalike elanikega hakkab RMK koostama iga valla ja linna kohta tervikkava – millised riigimetsad, RMK puhkekohad, loodusrajad või kaitsealad seal asuvad, millised on neis piirangud, ning kirjeldatakse senist maakasutust ja tulevikus planeeritavaid töid. Tervikkava juurde kuuluvad igale kogukonnaalale koostatud metsatööde plaanid, nendes on kirjas, kus, millal ja millisel viisil metsa majandatakse.

Möödunud aastal loodi seose sellega RMKs kolm uut ametikohta – tööle võeti kirde, edela ja kagu regiooni kaasamisspetsialistid. Kirde regiooni ehk Ida- ja Lääne-Virumaa, Ida-Tallinna ja Ida-Harjumaa, ka Anija, Kuusalu ja Raasiku valla ning Loksa linna kaasamisspetsialist on Alar Süda.
Kogukonnaalad omavalitsuste otsustada
Seda, millised riigimetsadest on kogukonnaalad, määravad kohalikud omavalitsused üldplaneeringu või ka näiteks teemaplaneeringu koostamise käigus. Omavalitsused, kus on kehtestatud uued üldplaneeringud, on need Erko Soolmanni sõnul enamasti määratud, sageli KAH-alade või puhkemetsade nime all, uutes üldplaneeringutes peaksid ka omavalitsused hakkama kasutama mõistet kogukonnaala.
„Kogukonnaala mõiste võtsime kasutusele, kuna see on lihtsamini mõistetav ja peegeldab ala sisu selgemini. Üldplaneeringutes määratud riigile kuuluvad kõrgendatud huviga alad ei ole alati metsad, kuigi metsatöid plaanime koostöös kogukonnaga tõesti metsades. Kogukonnaalad võivad olla ka mitte metsamaal,“ rääkis ta.
Kogukonnaalade hulka võivad kuuluda ka näiteks rannaniidud, kui omavalitsus on need üldplaneeringus nii määranud.
RMK juhatuse liige märkis, et valla või linna üldplaneeringute koostamise käigus saavad ka kohalikud elanikud teha ettepanekuid, millised riigile kuuluvad alad võiks lisada kogukonnaalade hulka ning ka RMK soovib teha omavalitsusega koostööd nende määramisel.
„Metsatööde kavandamine-teostamine on kogukonnaaladel tavapärasest metsamajandamisest erinev. Tuleb silmas pidada kohaliku maastiku eripärasid arvestavaid paindlikke lahendusi ja sageli otsida kompromisse, et inimesed saaksid metsi kasutada nii, nagu nad on harjunud. Samas peame suutma luua tingimused uue metsapõlve kasvama hakkamiseks,“ lausus Erko Soolmann.
Märksõnad: kogukonna soovide arvestamine ja kompromissid
Iga omavalitsuse kogukonnaalade metsatööde plaanidest ja kogu riigimetsa kasutuse kohta tervikkava koostamine on mitmest etapist koosnev pikk protsess. Selle eesmärk on kirde regiooni kaasamisspetsialisti Alar Süda sõnul kõigi erimeelsuste lahendamine ja kompromisside leidmine, et elanikud saaksid kodulähedasi riigimetsi harjumuspäraselt kasutada, aga samas oleksid ka metsade põhifunktsioonid täidetud.
Alustatakse info kogumisest – kaasamisspetsialist kohtub omavalitsuse esindajatega, et saada infot ja ettepanekuid tervikkava koostamiseks ja kohalike elanike kaasamiseks. Saadud info põhjal koostatakse tervikkava kavand, mis avalikustatakse ettepanekute kogumiseks. Ettepanekuid saavad lisaks omavalitsusele esitada kohalikud elanikud ja teised huvigrupid.
Järgmises etapis koostatakse igale kogukonnaalale koostöös kohaliku kogukonnaga metsatööde plaan.
„Märksõnad on maksimaalsed kompromissid ja kogukonna soovide arvestamine. Korraldame koosolekuid, kus tutvustame metsa seisukorda, kuulame ja paneme kirja kogukonna huvid, soovid, kartused ja arutame, millega tuleb metsatöid tehes arvestada. Kui omavalitsus soovib, koostame erinevad alternatiivsed lahendused, toome välja iga lahenduse eelised ja puudused,“ rääkis Alar Süda.
Seejärel koostab RMK kogukonnaalade metsatööde plaanide esialgsed versioonid, kus on kirjas, millised metsatööd ja millal on konkreetsel alal võimalikud. Plaanid avalikustatakse, vajadusel tehakse veel üks koosolek, kus küsitakse kogukondadelt uuesti tagasisidet. Kõigile ettepanekutele vastatakse. RMK-l on kaalutlemiskomisjon, kus arutatakse plusse ja miinuseid. Kui on ettepanekuid, mida ei saa arvestada, lisatakse põhjendused.
Pärast seda koostatakse metsatööde lõplikud plaanid. Need lisatakse tervikkavale ning RMK ja kohalik omavalitsus korraldavad tervikkava ühise arutelu. Tervikkava kinnitab RMK, kohalik omavalitsus annab sellele oma nõusoleku. Lõplik kava avaldatakse RMK kodulehel.
Millal kõikides valdades-linnades riigimetsade kogukonnaalade metsatööde plaanid ja tervikkava valmivad, ei osanud Erko Soolmann öelda.
„Need protsessid võivad kesta kaua, finišit ei ole võimalik kuupäevaliselt paika panna,“ ütles ta ning lisas, et alustada on plaanis omavalitsustest, kus on üldplaneering kehtestatud ja kogukonnaalad määratud. Arvestatakse ka seda, kus on palju riigimetsa ja vaja teha rohkem metsamajanduslikke töid.





