Tor­mi­lin­nu re­gatt täi­tis Ha­ra la­he pur­je­de­ga

428
Hara lahel oli korraga võistlustules ligikaudu 80 purjekat. Treenerikaatris jälgisid võistlust Hara Seilamise Seltsi treener INGRID RANDLAHT ja veepäästekoer SUZY.

Jaa­ni­nä­da­la lõ­pul täi­tus Ha­ra laht pur­je­de­ga. Kol­mel eel­ne­val aas­tal on noo­red pur­je­ta­jad võt­nud mõõ­tu Ha­ra re­ga­til. Tä­na­vu võõ­rus­tab Ha­ra re­gatt Ees­ti ka­ri­ka­sar­ja olüm­piak­las­si La­ser paa­ti­de­le ja ka­he­paa­di­le RS Fe­va. Ar­vu­kai­ma osa­võt­jas­kon­na­ga las­te Op­ti­mist klass prog­ram­mi ei mah­tu­nud, mis­tõt­tu said noo­ri­mad võist­le­jad pä­ris oma võist­lu­se – Tor­mi­lin­nu re­ga­ti.

Tor­mi­lin­nu re­gatt tõi kok­ku pur­je­ta­jad üle Ees­ti, Saa­re­maast Nar­va-Jõe­suu­ni. Võist­le­mi­se­ga alus­ta­va­te­le las­te­le kor­ral­dab Ees­ti Op­ti­mist Klas­si Liit oma võist­lus­sar­ja, LHV si­se­ne­ja­sa­ri, mil­le tei­ne etapp vii­di lä­bi Tor­mi­lin­nu re­ga­ti raa­mes. Re­gatt pak­kus võist­le­mi­se või­ma­lust ka Op­ti­mist klas­si ko­ge­nu­ma­te­le sõit­ja­te­le ning noor­te Zoom8 klas­si kip­pe­ri­te­le.

LHV si­se­ne­jak­las­si ar­ves­tu­ses või­tis Oli­ver Beyer Uku Kuusk Pur­jes­por­di­koo­list/Kuu­sa­lu Jahtk­lu­bist, tei­se ko­ha saa­vu­tas Ale­xan­der Berg Ka­le­vi Jahtk­lu­bist ning kol­man­da ko­ha Joo­sep Saar Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sist.

Op­ti­mis­ti­de klas­si esi­kol­mi­ku moo­dus­ta­sid Ale­xan­der Eber­le ja Ra­he Uu­dam Ka­le­vi Jahtk­lu­bist ning Joo­sep Il­jas Til­gu Sa­da­ma Jahtk­lu­bist.

Zoom8 klas­sis oli ne­li star­ti­jat, neist esi­me­se ja tei­se ko­ha võt­sid Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si pur­je­ta­jad Jes­si­ca Jõe­saar ja Jo­han­na Sü­da, ol­les esi­me­ne ja tei­ne ka Kuu­sa­lu val­la meist­ri­võist­lus­te raa­mes. Zoom8 klas­si kol­man­da ko­ha sai Egon Leon­ti­jev Nar­va-Jõe­suu Jahtk­lu­bist.

Kuu­sa­lu val­la meist­rid nii Op­ti­mist kui Zoom8 klas­si­des sel­gi­ta­ti ju­ba nel­jan­dat kor­da.

Op­ti­mist klas­sis tu­li Kuu­sa­lu val­la meist­riks Ott Ric­hard Hääl, kes sai kir­ja vaid esi­me­se päe­va võist­lu­se tu­le­mu­sed ning võist­lus­te tei­sel päe­val osa­le­da ei saa­nud, sest sõi­tis maail­ma­meist­ri­võist­lus­te­le Tür­ki. Tei­se ko­ha saa­vu­tas Trii­nu-Liis Aug ning kol­man­da Kir­ke Külm­saar.

Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si tree­ner ja võist­lu­se üks kor­ral­da­ja Ing­rid Rand­laht rää­gib, et noo­ri­ma­te­le pur­je­ta­ja­te­le suu­na­tud re­ga­ti ni­me­lu­gu on ko­du­ran­na juur­te­ga: „Ha­ra ran­nas on ehi­ta­tud Ees­ti suu­rim ja uh­keim pur­je­laev, mis ris­ti­ti ni­me­ga Tor­mi­lind. Tor­mi­lin­nu saa­mi­se lu­gu on osa Ees­ti lae­vae­hi­tu­se ja pur­je­ta­mi­se pi­kast aja­loost, mi­da iga pur­je­ta­ja peaks tead­ma. Re­ga­ti­ga la­he­le tu­lev pur­je­de­me­ri on just­kui aus­tu­sa­val­dus mi­ne­vi­ku te­gi­ja­te­le.”

Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las Haa­gi­ni­nal ehi­ta­tud nel­ja­mas­ti­li­ne Tor­mi­lind.

100 aas­tat Tor­mi­lin­nu val­mi­mi­sest

Tä­na­vu täi­tub 100 aas­tat Ees­ti ilu­sai­ma ja ühe suu­ri­ma nel­ja­mas­ti­li­se pur­je­ka, Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las Haa­gi­ni­nal ehi­ta­tud bar­kan­tii­ni Tor­mi­lind val­mi­mi­sest. Lae­va ehi­ta­ti Ha­ra kü­las aas­ta­tel 1919 ja 1921, ehi­tus­tööd lõ­pe­ta­ti 1922 Lok­sal. Au­gus­tis 1921 tõs­te­ti laev Haa­gi­ni­nal ran­nalt vet­te ja vii­di Lok­sa sa­da­mas­se.

Pur­je­ka pik­kus oli 45,71 meet­rit, laius 10,30 meet­rit, sü­ga­vus 4,12 meet­rit. Tor­mi­lind sõi­tis kõi­gil maail­ma­me­re­del ja üle­tas si­ni­must­val­ge li­pu all esi­me­se Ees­ti lae­va­na ek­vaa­to­ri.

Det­semb­ris 1937 sat­tus Tor­mi­lind teel Ko­pen­ha­ge­nist Kot­kas­se tor­mi­se il­ma­ga Soo­me ran­na­kal­ju­de­le ja sai vi­ga, laev jät­kas tee­kon­da, kuid jook­sis vett täis ja Hiiu­maa lä­he­dal va­jus kü­li­li. Mees­kond jõu­dis paa­di­ga lae­vast ee­ma­le, kolm meest up­pu­sid. Laev puk­see­ri­ti Han­ko rei­di­le. Ke­va­del pum­ba­ti vi­gas­ta­tud pur­je­kas tüh­jaks ja puk­see­ri­ti Tal­lin­na, kus ehi­ta­ti üm­ber moo­tor­lae­vaks, pur­jeid vä­hen­da­ti. Lae­va ha­ka­ti see­jä­rel kut­su­ma mur­tud tii­va­ga Tor­mi­lin­nuks, sest re­mon­di­ga oli kao­ta­nud pal­ju en­di­sest ilust. 1940. aas­tal Tor­mi­lind nat­sio­na­li­see­ri­ti, sep­temb­ris 1941 lan­ges saks­las­te kät­te, oli kau­ba­laev, hil­jem sõ­ja­lae­va­de abi­laev. Tor­mi­lin­nu sõi­dud lõp­pe­sid 1944. aas­tal, kui jäi Kie­li sa­da­mas pom­mi­rün­na­ku al­la ja on seal me­re­põh­jas.

Eelmine artikkelLau­rit­sa­päe­val toi­mub IX Eduard Ah­ren­si kon­ve­rents
Järgmine artikkelLok­sal on Vi­sit La­he­maa in­fo­punkt ja pann­koo­gi­koh­vik