TÕNU VALDMA,
Kolga kooli direktor
Kolga koolilt küsiti haridusministeeriumi algatusel, kuidas juhtkond suhtub kooli võimalikku osalisse avamisse alates 15. maist. Sama uuriti ka teistelt koolidelt. Me kooli juhtkond osalist avamist ei poolda. Koolides, mis asuvad hajaasutusega piirkonnas, selline on ka meie kool, ning transport kooli on seotud naaberkoolide õpilastranspordi ja avalike liinidega, ei ole võimalik koolipäeva pikkust varieerida ega läbi viia ainult osa õpitegevusi osadele õpilastele iga koolipäeva jooksul.
Kui 15. mail kehtib veel väljas ja ka ruumides sees liikumiseks-olemiseks 2+2 nõue, siis on väga keeruline või päris võimatu kooli ruumides ja klassiruumides, ka kooli territooriumil ja transpordis tagada nii õpilaste kui ka õpetajate ohutus uute võimalike nakatumiste eest.
Leiame ka, et lisaks sellele on tõsine risk uue nakkuslaine tekkimiseks, sest ligi kaks kolmandikku me kooli õpetajatest ja töötajatest on vanuses 45-65 eluaastat.
Kooli osalise avamisega tekitaksime õpetajatele topeltkoormuse, kus õpetaja peab tegelema kogu päeva jooksul kontakttunnis õpilastega ja pärast tööaega veel ka distantsõppel olevate õpilastega. Juba praegu on distants-õppel õpetajate tööpäevad veninud oluliselt pikemaks kui need olid tavaliselt.
Me ei näe vajadust, et õpilased ja õpetajad peaksid kooli kogunema, et tegeleda vabamas vormis õpilaste arendamisega, olgu selleks suhtlus-, väärtus-, sotsiaalsete ja kodanikupädevuse arendamine. Ei näe ka vajadust viia lastevanematega läbi näost-näkku arenguvestlusi, sest tagasiside toimub regulaarselt erinevate veebikeskkondade kaudu.
Juhul, kui olukord mai teises pooles võimaldab, võiks kontaktõpe toimuda üksnes erandjuhul. Seda siis väiksemates gruppides lõpuklassi ja erivajadusega õpilastele, kuid mitte kogu koolile.
Tegime ettepaneku veel tõsiselt kaaluda, kas on mõistlik avada osaliselt koole 15. maist, kuna kooliaasta lõpuni jääb paar loetud nädalat ning sellega võime tekitada nakatumiste uue laine. Kuna distantsõpe toimib, siis võiks meie arvates samamoodi jätkata õppeaasta lõpuni. Et vältida riski, siis lubaksime kooli vaid lõpuklassi(d) ja sedagi korra või paar nädalas.
Esitasime ka alternatiivse ettepaneku: lõpetada sel õppeaastal varem, näiteks 15. maist, ainekavapõhised õpingud – see tähendab, et lõpeksid tunniplaani järgsed tunnid. Sealt edasi kuni kooliaasta lõpuni võiks keskenduda distants- ja õuesõppe võimalusi kasutades projektõppele, loovtöödele, uurimuslikule õppele ja muudele sarnastele õppevormidele, et arendada õpilaste üldpädevusi ja käsitleda läbivaid teemasid.
Erandi võiks teha 9. ja 12. klassile, kes tegeleksid eksamiteks või sisseastumiskatseteks valmistumisega, kui need ikka saavad toimuma.
Distantsõpe on Kolga koolis möödunud nagu igas teises Eesti koolis oma murede, rõõmude ja uute avastustega. Eriline tänu meie lapsevanematele, kes on sellele kaasa aidanud ja vastu pidanud.





