TIIU VILMS,Eesti Töötukassa töövalmiduse toetamise spetsialist
Töötukassa aitab inimesi enda tee leidmisel. Selles on meie koostööpartnerid nii omavalitsused kui tööandjad. Teinekord on vaja inimesel aidata kõigepealt leida iseennast, alles siis hakata seadma samme edasiseks eluks.
Üks tööturuteenus, mille eesmärk on aidata klient tagasi ühiskonda, teda motiveerida ja abistada tööotsingutel, on tööharjutus. See tähendabki töö tegemise harjutamist. Tööharjutus koosneb grupitööst ja praktilistest tegevustest. Grupitöös on erinevad teemad: eneseanalüüs, eneses motivatsiooni leidmine, sotsialiseerimine, ühiskonnastamine, arvutialgõpe, tööotsingud. Kõige rohkem pööratakse tähelepanu sellele, et inimene saaks endaga tuttavaks, oskaks end õigesti hinnata ja väärtustada ning endast lugu pidada.
Nii Kosel, Kehras, Raasikul kui Kuusalus toimunud tööharjutustel on üks teema kodanikuõpetus, mille raames analüüsitakse riigi ja valla rolli ja suhet inimesega. Tööharjutusel osalejad on käinud ekskursioonidel riigikogus, tööharjutajatele käivad esinemas kohalikud politseiametnikud, päästetöötajad, tervishoiutöötajad ja teised, kellel on kohalikke sõnumeid edastada. Aga ka kuulata tööharjutajate arvamusi.
Murelikuks teeb, et paljudel inimestel on probleeme tervisega. Mõned pole seda teadvustanud, ennast korralikult ravinud, kuid need on asjaolud, mis takistavad elada täisväärtuslikku elu. Kindlasti on need takistuseks ka töö leidmisel. Käegalöömine ja allaandmine on kerge tulema. Üks juhendaja on öelnud, et paljud tööharjutajad on alguses heitunud, võtab mitu nädalat aega enne, kui nende enesehinnang on jõudnud tasemele, mis lubab neil tööandjaga võrdse partnerina tööd otsida.
Praktiliste tegevuste eesmärk on pakkuda tööharjutuses osalejatele vaheldust mõttetööle. Omavalitsustega koostöös ettevalmistavate tööharjutuste puhul soovime, et tööharjutajatele pakutaks praktilisi tegevusi kogukonna heaks, et tugevdada omakanditunnet ja väärtustada inimesi. Omavalitsused on võimaldanud tööharjutajatel teha heakorratöid ja lihtsamaid abitöid. Ühel tööharjutusel häbenesid osalejad minna tänavale lehti riisuma, teises kohas tegid möödujad nende kohta solvavaid märkusi. Siin on tööharjutuse juhendaja eeskujuks ja abiks – kui tema läheb, reha õlal, esireas parki riisuma, järgnevad osalejad sama sirge seljaga või kui juhendaja selgitab märkustesse suhtumise hoiakuid, siis oskavad ka osalejad ennast paremini hinnata ja kaitsta. Juhendajad on öelnud, et tööharjutajad teevad kõik praktilised tööd ära poole kiiremini, kui nad seda on planeerinud. Ka siin on tööharjutus omal kohal: tuleb töötada targalt, ressursse mõistlikult jagades.
Töötukassa on teinud koostööd omavalitsustega töötute abistamiseks alates 2011. aastast. Oleme koostööd teinud 15-119 omavalitsusega, teenustel on osalenud 100-900 klienti. Neist ligi 20 protsenti on läinud tööle, hakanud ettevõtjaks või asunud õppima. Nelja aasta jooksul on meie koostöö muutunud sisukamaks ja täpsemaks just tööharjutuse organiseerimisel. Ütleme, et teeme koos vallaga tööharjutuse disainteenust. Arutame koos läbi, kes vajavad tööharjutuse teenust ja millist konkreetsemat abi, siis korraldame riigihanke. Võidab kõige soodsama hinnaga pakkuja ja töötukassa koos vallaga samuti, sest oleme eelnevalt seadnud eesmärgid, mida teenusepakkuja hakkab ellu viima.
Lõpetuseks üks tagasiside Kuusalu tööharjutuselt: „Aitäh töötutele ja korraldajatele. Kõik puud said laotud ja ilus pikk riit uhkeldab rahvamaja ees. Kolgaküla rahvas on teile südamest tänulik.“
