Kui­das ma le­pin­gu­lõk­su sat­tu­sin?

KRIS­TI­NA TAM­MA­RU,
EL tar­bi­ja nõus­ta­mis­kes­ku­se ju­ha­ta­ja

Tel­li­mus- ehk le­pin­gu­lõks võib näi­da kui ta­va­li­ne rek­laam. Te­ge­li­kult on te­gu in­ter­ne­tis, eri­ti sot­siaal­mee­dias le­vi­va­te pak­ku­mis­te­ga, kus ta­su­ta proo­vi­pe­rioo­di­le või ühe­kord­se­le os­tu­le järg­neb oo­ta­ma­tu mak­se­ko­hus­tus.

Ühe tar­bi­ja Fa­ce­boo­ki sei­nal ku­va­ti soo­dus­hin­na­ga roh­kelt heaks­kii­tu võit­nud toi­du­li­san­di pak­ku­mist, mil­le­ga lu­ba­ti sii­dist ja vea­tut ju­met. Ta esi­tas tel­li­mu­se, mak­sis kre­diit­kaar­di­ga 28 eu­rot, sai lu­ba­tud too­te. Järg­mi­sel ja üle­järg­mi­sel kuul võe­ti te­ma kon­tolt 43 eu­rot.

Müü­jat üles lei­da ei õn­nes­tu, sest rek­laa­mi Fa­ce­boo­kis enam ei näe. Tei­ne tar­bi­ja tel­lis sot­siaal­mee­dias näh­tud pak­ku­mi­se kau­du kaks pur­ki toi­du­li­san­deid, lii­tu­des too­te ta­su­ta proo­vi­pe­rioo­di­ga, ta­su­da tu­li 6 eu­rot saat­mis­ku­lu. Järg­mis­tel kuu­del saa­de­ti tal­le 118eu­ro­seid ar­veid ja sel­gus, et on sõl­mi­nud aas­ta­se le­pin­gu, nõus­tu­des iga­kui­selt vas­tu võt­ma kaks pur­ki toi­du­li­san­deid. Mõ­le­ma juh­tu­mi pu­hul on te­gu le­pin­gu­lõk­su­ga, kus tar­bi­ja teeb te­hin­gu, tead­ma­ta, et seob end pi­ke­maa­ja­li­se le­pin­gu või mak­se­ko­hus­tu­se­ga. Reeg­li­na on tea­ve täien­da­va­te mak­se­te koh­ta pak­ku­mi­ses küll esi­ta­tud, kuid ras­kes­ti mär­ga­tav.

In­ter­ne­tis sõl­mi­tud le­pin­gu­test ja te­hin­gust on õi­gus vä­he­malt 14 päe­va jook­sul ta­ga­ne­da. Pa­ra­ku saab tar­bi­ja pi­kaaeg­se le­pin­gu ole­ma­s­olust või pü­si­vast mak­se­ko­hus­tu­sest ai­mu sa­ge­li al­les pi­ke­ma aja möö­du­mi­sel, kui oo­ta­ma­tult esi­ta­tak­se täien­dav ar­ve või võe­tak­se kre­diit­kaar­dilt ra­ha ma­ha. Li­saks keh­tib 14päe­va­ne ta­ga­ne­mi­sõi­gus vaid Ees­tis ja teis­tes Eu­roo­pa Lii­du rii­ki­des te­gut­se­va­te kaup­le­ja­te pu­hul.

Le­pin­gu­lõks võib seis­ne­da ka ühe­kord­ses too­te või tee­nu­se pak­ku­mi­ses, au­hin­na loo­sis osa­le­mi­ses või ta­su­ta proo­vi­pe­rioo­di­ga lii­tu­mi­ses. Sel­li­sel rek­laa­mil kli­ka­tes ei pruu­gi aru saa­da, et te­gu on ta­su­li­se te­hin­gu­ga. Näi­teks on sot­siaal­mee­dias le­vi­nud tee­nus, mil­le­ga pa­ku­tak­se ser­ti­fi­kaa­ti au­to tu­ru­väär­tu­se koh­ta. Reeg­li­na puu­dub sel­lis­te pak­ku­mis­te juu­res ko­hus­tus­lik tea­ve „Tel­li­mus koos mak­se­ko­hus­tu­se­ga“ ning tar­bi­ja ei mär­ka, et tee­nus mak­sab 88 või 108 eu­rot. Kui­võrd lu­ba­tud ser­ti­fi­kaat lae­kub mei­liaad­res­si­le ko­he pä­rast vas­ta­va kli­ki te­ge­mist, puu­dub tar­bi­jal kaup­le­ja sõ­nul ka õi­gus le­pin­gust ta­ga­ne­da, sest tee­nus on ju­ba osu­ta­tud.

Sel­lis­te­le le­pin­gu­lõk­su­de­le on oma­ne, et tar­bi­jalt ei pa­lu­ta kre­diit­kaar­diand­meid, vaid ni­me, ko­dust aad­res­si ja muid kon­tak­tand­meid, mis või­mal­da­vad hil­jem ar­veid saa­ta. Kui­gi sea­du­se jär­gi ei te­ki kaup­le­jal tar­bi­ja­le tel­li­ma­ta as­ja saat­mi­se või tee­nu­se osu­ta­mi­se kor­ral tar­bi­ja vas­tu nõu­deid, ta­sub li­gi viien­dik tar­bi­ja­test ar­vel kü­si­tud sum­mad, kui­gi on veen­du­nud, et ei ole maks­mi­se­ga ku­na­gi nõus­tu­nud.

Sta­tis­ti­ka näi­tab, et enam kui pool ELi ela­ni­kest on vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul lan­ge­nud vä­he­malt ühe pet­tu­se ohv­riks. Pet­tus­te hul­gas on kõr­gel ko­hal ka os­tu­lõk­sud. Kui ot­sus­ta­te siis­ki in­ter­ne­tis ku­va­ta­val pak­ku­mi­sel kli­ka­ta, tu­leks või­ma­lu­sel te­ha sel­lest fo­to ehk ku­va­tõm­mis, et saaks hil­jem tõen­da­da le­pin­gueel­se tea­be si­su. Kind­las­ti tu­leb eel­ne­valt tut­vu­da kaup­le­ja üld­tin­gi­mus­te­ga ning uu­ri­da kaup­le­ja taus­ta. Vaid­lu­se kor­ral on abi või­ma­lik saa­da siis­ki vaid ju­hul, kui pak­ku­mi­se ta­ga olev et­te­võ­te on re­gist­ree­ri­tud ELi rii­gis.