KRISTINA TAMMARU,
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tellimus- ehk lepingulõks võib näida kui tavaline reklaam. Tegelikult on tegu internetis, eriti sotsiaalmeedias levivate pakkumistega, kus tasuta prooviperioodile või ühekordsele ostule järgneb ootamatu maksekohustus.
Ühe tarbija Facebooki seinal kuvati soodushinnaga rohkelt heakskiitu võitnud toidulisandi pakkumist, millega lubati siidist ja veatut jumet. Ta esitas tellimuse, maksis krediitkaardiga 28 eurot, sai lubatud toote. Järgmisel ja ülejärgmisel kuul võeti tema kontolt 43 eurot.
Müüjat üles leida ei õnnestu, sest reklaami Facebookis enam ei näe. Teine tarbija tellis sotsiaalmeedias nähtud pakkumise kaudu kaks purki toidulisandeid, liitudes toote tasuta prooviperioodiga, tasuda tuli 6 eurot saatmiskulu. Järgmistel kuudel saadeti talle 118euroseid arveid ja selgus, et on sõlminud aastase lepingu, nõustudes igakuiselt vastu võtma kaks purki toidulisandeid. Mõlema juhtumi puhul on tegu lepingulõksuga, kus tarbija teeb tehingu, teadmata, et seob end pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid raskesti märgatav.
Internetis sõlmitud lepingutest ja tehingust on õigus vähemalt 14 päeva jooksul taganeda. Paraku saab tarbija pikaaegse lepingu olemasolust või püsivast maksekohustusest aimu sageli alles pikema aja möödumisel, kui ootamatult esitatakse täiendav arve või võetakse krediitkaardilt raha maha. Lisaks kehtib 14päevane taganemisõigus vaid Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides tegutsevate kauplejate puhul.
Lepingulõks võib seisneda ka ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosis osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Sellisel reklaamil klikates ei pruugi aru saada, et tegu on tasulise tehinguga. Näiteks on sotsiaalmeedias levinud teenus, millega pakutakse sertifikaati auto turuväärtuse kohta. Reeglina puudub selliste pakkumiste juures kohustuslik teave „Tellimus koos maksekohustusega“ ning tarbija ei märka, et teenus maksab 88 või 108 eurot. Kuivõrd lubatud sertifikaat laekub meiliaadressile kohe pärast vastava kliki tegemist, puudub tarbijal kaupleja sõnul ka õigus lepingust taganeda, sest teenus on juba osutatud.
Sellistele lepingulõksudele on omane, et tarbijalt ei paluta krediitkaardiandmeid, vaid nime, kodust aadressi ja muid kontaktandmeid, mis võimaldavad hiljem arveid saata. Kuigi seaduse järgi ei teki kauplejal tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid, tasub ligi viiendik tarbijatest arvel küsitud summad, kuigi on veendunud, et ei ole maksmisega kunagi nõustunud.
Statistika näitab, et enam kui pool ELi elanikest on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Pettuste hulgas on kõrgel kohal ka ostulõksud. Kui otsustate siiski internetis kuvataval pakkumisel klikata, tuleks võimalusel teha sellest foto ehk kuvatõmmis, et saaks hiljem tõendada lepingueelse teabe sisu. Kindlasti tuleb eelnevalt tutvuda kaupleja üldtingimustega ning uurida kaupleja tausta. Vaidluse korral on abi võimalik saada siiski vaid juhul, kui pakkumise taga olev ettevõte on registreeritud ELi riigis.







