Pere­kond MA­KA­ROV an­dis Kuu­sa­lu val­la­maj­ja ese­meid Est­ro­ni ajast

Elekt­roo­ni­ka­te­has Est­ron hak­kas Kiiu mõi­sas töö­le 50 aas­tat ta­ga­si, võiks kor­ral­da­da näi­tu­se ja en­dis­te töö­ta­ja­te kok­ku­saa­mi­se, pa­kub Kuu­sa­lu val­laar­hi­tekt KA­DI RAUD­LA.

Seo­ses Kiiu mõi­sa kõr­val asu­va kin­nis­tu müü­gi­ga fir­ma­le Nor­dic Hou­ses viis Ma­ri­ka Ma­ka­ro­va mõi­sa­hoo­nes taa­sa­va­tud val­la­maj­ja oma isa Vla­di­mir Ma­ka­ro­vi ese­meid, mis jää­nud ajast, kui isa asu­tas ja juh­tis Kuu­sa­lu kol­hoo­si abiet­te­võ­tet, üle­lii­du­li­se kuul­su­se­ga elekt­roo­ni­ka­te­hast Est­ron. Tehas töötas esmalt Kiiu mõisas.

Abiet­te­võ­te asu­ta­ti ok­toob­ris 1968. Vla­di­mir Ma­ka­rov ning elekt­roo­ni­kain­se­ne­ri­de­na töö­le asu­nud Tõ­nu Tük­sam­mel ja Lem­bit Kirs­me olid en­ne töö­ta­nud Tal­lin­nas Pu­na­ses RE­Tis. Est­ro­ni üks kuu­lus too­de oli te­le­fo­ni­süs­teem Est­ron-100, mi­da tu­rus­ta­ti ala­tes Krem­list üle ko­gu Nõu­ko­gu­de Lii­du. Est­ron re­mon­tis la­gu­ne­va ka­tu­se­ga Kiiu mõi­sa ning res­tau­ree­ris Kiiu tor­ni.

Möö­du­nud nä­da­lal val­la­maj­ja an­tud ese­me­te seas on too­de­te ka­van­deid ja joo­ni­seid, blan­ket­te, vimp­leid, ka te­ha­se töö­ta­ja­te üks kit­tel ning suur ak­va­rell­maal Kiiu tor­nist. Ül­la­tu­se val­mis­tas Est­ro­ni 1970. aas­ta väi­ke sei­na­ka­len­der, mis on ku­jun­da­tud si­ni­must­val­ge­na.

Ma­ri­ka Ma­ka­ro­va üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sor­tee­ris isa as­ju ning ot­sus­tas an­da Est­ro­ni ja Kuu­sa­lu kol­hoo­si­ga seo­tud ese­med val­la­maj­ja, sest kõi­ge ru­ma­lam, mi­da sel­lis­te ese­me­te­ga te­ha, on need ära vi­sa­ta.

Ta li­sas, et kin­nis­tu uue oma­ni­ku, fir­ma Nor­dic Hou­ses juht Ar­go Saul mõt­leb sa­ma­moo­di sot­siaal­selt ja vi­sio­nää­ri­na, na­gu ku­na­gi Vla­di­mir Ma­ka­rov.
Ma­ri­ka Ma­ka­ro­valt Est­ro­ni ja kol­hoo­si­ga seo­tud as­jad vas­tu võt­nud val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la lu­bas, et edas­tab need Kol­ga muu­seu­mi­le, kuid en­ne võiks te­ha näi­tu­se Kiiu mõi­sas – kui on mõ­ni Est­ro­ni täht­päev. Hil­jem sel­gus, et äs­ja on möö­du­nud 50 aas­tat Est­ro­ni asu­ta­mi­sest – asu­ta­mis­do­ku­men­did said kor­da ok­toob­ris 1968. Est­ro­ni en­di­ne töö­ta­ja, Kuu­sa­lu las­teaia õpe­ta­ja Mai­la Tamm üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et toot­mi­se­ga alus­ta­ti jaa­nua­ris 1969. En­ne Est­ro­ni tu­le­kut ela­sid mõi­sas geo­loo­gid. Est­ro­ni al­gu­sa­jal olid tei­sel kor­ru­sel töö­ta­ja­te kor­te­rid ja pea­lin­na in­se­ne­ri­de ühi­ne öö­bi­mis­tu­ba.

Ka­di Raud­la ar­vas, et Est­ro­ni toot­mis­te­ge­vu­se alus­ta­mi­se 50. aas­ta­päe­va pu­huks võiks­ki jaa­nua­ris kor­ral­da­da mõi­sas näi­tu­se, pa­lu­da Est­ro­ni­ga seo­tud ol­nud ini­mes­telt juur­de ese­meid ja fo­to­sid. Ku­na­gi­sed töö­ta­jad võiks kut­su­da näi­tu­se ava­mi­seks Kiiu mõi­sa, mil­le res­tau­ree­ri­mi­ne lõp­pes tä­na­vu su­vel. Nad saak­sid nä­ha, kui­das ma­ja nüüd väl­ja näeb ning mee­nu­ta­da en­di­si ae­gu.