Raa­si­ku skau­di­salk Kal­ju­re­ba­ne te­gi esi­me­se rän­na­ku jü­ri­päe­va laag­ris

Raa­si­ku rah­va­ma­jas esi­mest aas­tat te­gut­se­vas skau­di­rin­gis on küm­me noort.

Raa­si­ku rah­va­ma­jas alus­tas möö­du­nud sü­gi­sel te­ge­vust skau­di­ring Kal­ju­re­ba­ne. Üks hooa­ja tipp­sünd­mu­si oli jü­ri­päe­va laa­ger 27.-29. aprillini Nar­vas, mis lõp­pes Kal­ju­re­ba­se­le pla­nee­ri­tud 10ki­lo­meet­ri­se mat­ka ase­mel 40 ki­lo­meet­ri pik­ku­se tee­kon­na­ga.

Raa­si­ku sal­ga ju­hen­da­ja Rii­na To­rim ju­tus­tas, et esi­me­ne laa­ger ja matk ku­ju­ne­sid oo­ta­ma­tult pi­kaks: „Saime star­dist kaar­di kät­te ning läk­si­me pi­kalt va­les suu­nas. Õn­neks avas­ta­si­me vea ja sai­me mit­meid ki­lo­meet­reid ta­ga­si al­gu­ses­se min­na, kuid ome­ti­gi oli see al­les mat­ka al­gus.”

Üks ras­ke­maid het­ki oli te­ma sõ­nul viien­das punk­tis, kus ne­li skau­ti pi­did jooks­ma kõr­ge lii­va­se kün­ka ot­sa, sel­leks ajaks oli salk sei­gel­nud li­gi 30 ki­lo­meet­rit. Salk jõu­dis fi­nišis­se, koos ek­si­mi­se­ga sai lä­bi kõn­ni­tud 41 ki­lo­meet­rit, Kal­ju­re­ba­ne sai 21 mees­kon­na hul­gas 18. ko­ha: „Me ei ol­nud vii­ma­sed ja sai­me vä­ga edu­kalt ra­ja­ga hak­ka­ma, eri­ti ar­ves­ta­des, et te­gu oli esi­me­se mat­ka ja orien­tee­ru­mi­se­ga. Lä­bi­si­me ra­ja ka­hek­sa ja poo­le tun­ni­ga. Kee­gi ei taht­nud al­la an­da ja pin­gu­ta­ti kor­ra­li­kult lõ­pu­ni. Esi­me­sel päe­val oli tõr­vi­ku­te­ga rong­käik, et ava­da vä­li­hooaeg, kol­man­dal päe­val oli rong­käik Nar­va rae­ko­ja plat­si­le. See oli suur kat­su­mus, sest eel­mi­sest päe­vast olid kõi­gil ja­lad eri­ti va­lu­sad. Meie noo­red hoid­sid au­ga üle­val lip­pu, mis on mei­le jää­nud Raa­si­ku va­nast lip­kon­nast. Järg­mi­sel aas­tal on sa­ma laa­ger Haap­sa­lus.”

Rii­na To­rim rää­kis, et skau­di­rin­gi al­gu­sa­jal oli kõi­ge kee­ru­li­sem las­te tund­ma õp­pi­mi­ne ja üht­se tun­de loo­mi­ne, mis on nüüd­seks edu­kalt õn­nes­tu­nud: „Mind ül­la­tas, kui tub­lid on kõik mu küm­me noort, kõik on vä­ga ak­tiiv­sed ja toi­me­kad. Nei­le tões­ti meel­dib, mi­da tee­me.”

Lip­kond sai ni­meks Kal­ju­re­ba­ne, mis tu­li ju­hen­da­ja sõ­nul mit­me suu­re oma­du­se si­du­mi­sest – ka­va­lad kui re­ba­sed, tu­ge­vad kui kal­ju.
Ku­ni jü­ri­päe­va­ni õp­pi­sid skau­did es­ma­seid as­ju, et laag­ris hak­ka­ma saa­da, män­gi­sid koos­tööd sü­ven­da­vaid män­ge, õp­pi­sid skaut­lu­se aja­lu­gu, reeg­leid. Su­vel hak­ka­vad skau­did käi­ma iga paa­ri nä­da­la ta­gant maas­ti­kul, et sel­geks te­ha, kui­das filt­ree­ri­da vett, õp­pi­da lõ­ke­te tüü­pe, sõl­me­de te­ge­mist.

Su­vel oo­tab skau­te ees ka tõo­tu­se and­mi­ne.

Raa­si­ku skau­ti­del on ka vor­mi­rõi­vad, ro­he­lis­te pluu­si­de peal skau­di­lii­lia. Li­saks kan­na­vad skau­did eri mär­ke, mis saa­dud laag­ri­test, vor­mil on ka ta­se­me­mär­gid ja skau­dios­kus­te mär­gid. Mil­li­sed need kõi­gil on, ole­neb skau­dist ja te­ma ak­tiiv­su­sest.

Rii­na To­rim sõ­nas, et Raa­si­ku skau­ti­del hak­kab nüüd su­vel põ­nev pe­riood, kus noo­red saa­vad oma õpi­tud tead­mi­si ka­su­ta­da õues: „Su­vel tee­me mat­ka­sid ja muid vä­li­te­ge­vu­si. Sü­gi­se hak­ka­me val­mis­tu­ma uueks jü­ri­päe­valaag­riks. Usun, et aas­ta jook­sul oman­da­me veel roh­kem ja pa­re­maid os­ku­seid, et suu­dak­si­me hoi­da järg­mi­sel aas­tal Raa­si­ku lip­pu veel kõr­ge­mal.”

Lõu­na-Ko­reas Ees­tit esin­da­mas
Raa­si­kult pä­rit, prae­gu Keh­ras elav skau­di­juht Rii­na To­rim oli lap­se­na skaut Raa­si­ku lip­kon­nas. Tä­na­vu veeb­rua­ris ta­lio­lüm­pia­män­gu­de ajal ava­nes tal või­ma­lus käia skau­di­ju­hi­na Lõu­na-Ko­reas: „Kan­di­dee­ri­sin Ees­ti Skau­ti­de Ühin­gu in­fo­kir­ja põh­jal, selle saa­tis meie rah­vus­va­he­lis­te su­he­te mees­kond. Saat­sin en­da koh­ta tut­vus­tu­se ja põh­jen­du­se, miks soo­vin min­na Lõu­na-Ko­reas­se Maail­ma Noor­te Laag­ris­se. Mõ­ni päev hil­jem sain tea­te, et olen va­li­tud.”

Laag­ri esi­me­sel päe­val ja­ga­ti osa­le­jad grup­pi­des­se, kel­le­ga ha­ka­ti te­ge­ma koos­tööd ja la­hen­da­ma üle­san­deid. Tei­sel päe­val käi­sid nad Pyeongc­han­gis ta­lio­lüm­pia­män­gu­del, va­bas­tii­lis suu­sa­ta­mist vaa­ta­mas. Õh­tul oli ra­hu­kon­ve­rents, kus tut­vus­ta­ti Mes­sen­gers of Pea­ce ehk ra­hu sõ­nu­mi­too­ja­te lii­ku­mist. Ees­ti Va­ba­rii­gi sün­ni­päev, mil­le pu­hul ja­ga­sid eest­la­sed teis­te­le Ka­le­vi šo­ko­laa­de.

Rii­na To­rim lau­sus, et rei­sist jäid ere­dalt meel­de vaa­ta­mis­väär­su­sed, ka­nuu- ja rat­ta­sõit, K-Pop fes­ti­val, mäe­suu­sa­ta­mi­ne ja rah­vus­va­he­li­ne õh­tu, kus kõik tut­vus­ta­sid oma ko­du­maad: „Reisi kõi­ge põ­ne­vam oli rail bi­ke sõit. Te­gu oli nel­ja­ko­ha­li­se sõi­du­va­hen­di­ga, mis lii­gub raud­tee­röö­bas­tel ning tu­leb vän­da­ta, et lii­guks. Sa­mal ajal nä­gi­me me ime­list loo­dust.”

Kok­ku oli Lõu­na-Ko­rea laag­ris 300 osa­le­jat, poo­led neist vä­lis­maa­la­sed. Igast rii­gist oli kaks osa­le­jat, nii ka Ees­tist.