
Raasiku rahvamajas esimest aastat tegutsevas skaudiringis on kümme noort.
Raasiku rahvamajas alustas möödunud sügisel tegevust skaudiring Kaljurebane. Üks hooaja tippsündmusi oli jüripäeva laager 27.-29. aprillini Narvas, mis lõppes Kaljurebasele planeeritud 10kilomeetrise matka asemel 40 kilomeetri pikkuse teekonnaga.
Raasiku salga juhendaja Riina Torim jutustas, et esimene laager ja matk kujunesid ootamatult pikaks: „Saime stardist kaardi kätte ning läksime pikalt vales suunas. Õnneks avastasime vea ja saime mitmeid kilomeetreid tagasi algusesse minna, kuid ometigi oli see alles matka algus.”
Üks raskemaid hetki oli tema sõnul viiendas punktis, kus neli skauti pidid jooksma kõrge liivase künka otsa, selleks ajaks oli salk seigelnud ligi 30 kilomeetrit. Salk jõudis finišisse, koos eksimisega sai läbi kõnnitud 41 kilomeetrit, Kaljurebane sai 21 meeskonna hulgas 18. koha: „Me ei olnud viimased ja saime väga edukalt rajaga hakkama, eriti arvestades, et tegu oli esimese matka ja orienteerumisega. Läbisime raja kaheksa ja poole tunniga. Keegi ei tahtnud alla anda ja pingutati korralikult lõpuni. Esimesel päeval oli tõrvikutega rongkäik, et avada välihooaeg, kolmandal päeval oli rongkäik Narva raekoja platsile. See oli suur katsumus, sest eelmisest päevast olid kõigil jalad eriti valusad. Meie noored hoidsid auga üleval lippu, mis on meile jäänud Raasiku vanast lipkonnast. Järgmisel aastal on sama laager Haapsalus.”
Riina Torim rääkis, et skaudiringi algusajal oli kõige keerulisem laste tundma õppimine ja ühtse tunde loomine, mis on nüüdseks edukalt õnnestunud: „Mind üllatas, kui tublid on kõik mu kümme noort, kõik on väga aktiivsed ja toimekad. Neile tõesti meeldib, mida teeme.”
Lipkond sai nimeks Kaljurebane, mis tuli juhendaja sõnul mitme suure omaduse sidumisest – kavalad kui rebased, tugevad kui kalju.
Kuni jüripäevani õppisid skaudid esmaseid asju, et laagris hakkama saada, mängisid koostööd süvendavaid mänge, õppisid skautluse ajalugu, reegleid. Suvel hakkavad skaudid käima iga paari nädala tagant maastikul, et selgeks teha, kuidas filtreerida vett, õppida lõkete tüüpe, sõlmede tegemist.
Suvel ootab skaute ees ka tõotuse andmine.
Raasiku skautidel on ka vormirõivad, roheliste pluuside peal skaudiliilia. Lisaks kannavad skaudid eri märke, mis saadud laagritest, vormil on ka tasememärgid ja skaudioskuste märgid. Millised need kõigil on, oleneb skaudist ja tema aktiivsusest.
Riina Torim sõnas, et Raasiku skautidel hakkab nüüd suvel põnev periood, kus noored saavad oma õpitud teadmisi kasutada õues: „Suvel teeme matkasid ja muid välitegevusi. Sügise hakkame valmistuma uueks jüripäevalaagriks. Usun, et aasta jooksul omandame veel rohkem ja paremaid oskuseid, et suudaksime hoida järgmisel aastal Raasiku lippu veel kõrgemal.”
Lõuna-Koreas Eestit esindamas
Raasikult pärit, praegu Kehras elav skaudijuht Riina Torim oli lapsena skaut Raasiku lipkonnas. Tänavu veebruaris taliolümpiamängude ajal avanes tal võimalus käia skaudijuhina Lõuna-Koreas: „Kandideerisin Eesti Skautide Ühingu infokirja põhjal, selle saatis meie rahvusvaheliste suhete meeskond. Saatsin enda kohta tutvustuse ja põhjenduse, miks soovin minna Lõuna-Koreasse Maailma Noorte Laagrisse. Mõni päev hiljem sain teate, et olen valitud.”
Laagri esimesel päeval jagati osalejad gruppidesse, kellega hakati tegema koostööd ja lahendama ülesandeid. Teisel päeval käisid nad Pyeongchangis taliolümpiamängudel, vabastiilis suusatamist vaatamas. Õhtul oli rahukonverents, kus tutvustati Messengers of Peace ehk rahu sõnumitoojate liikumist. Eesti Vabariigi sünnipäev, mille puhul jagasid eestlased teistele Kalevi šokolaade.
Riina Torim lausus, et reisist jäid eredalt meelde vaatamisväärsused, kanuu- ja rattasõit, K-Pop festival, mäesuusatamine ja rahvusvaheline õhtu, kus kõik tutvustasid oma kodumaad: „Reisi kõige põnevam oli rail bike sõit. Tegu oli neljakohalise sõiduvahendiga, mis liigub raudteerööbastel ning tuleb vändata, et liiguks. Samal ajal nägime me imelist loodust.”
Kokku oli Lõuna-Korea laagris 300 osalejat, pooled neist välismaalased. Igast riigist oli kaks osalejat, nii ka Eestist.





