Keh­ra jaa­ma­hoo­nes ava­ti näi­tus pa­be­ri­te­ha­se 80aas­ta­sest aja­loost

Keh­ra jaa­ma­hoo­nes ava­ti näi­tus pa­be­ri­te­ha­se 80aas­ta­sest aja­loost

Külli Koppelmaa
0

„Usun, et kõik, kes on Keh­ras ela­nud ja se­da kuul­nud, tun­ne­vad ära, mil­le­ga te­gu – see on te­ha­se ­sig­naal,“ lau­sus MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht AN­NE ORUAAS, kui la­si näi­tu­se ava­mi­sel ar­vu­tist si­ree­ni.

Näi­tu­se „Keh­ra tsel­lu­loo­si- ja pa­be­ri­vab­rik 80“ jaoks te­gi sün­te­saa­to­ril keh­ra­las­te jaoks ku­na­gi vä­ga tut­ta­va sig­naa­li Val­ter Jür­na, kes ka ise kuu­lis se­da pal­ju ja tu­le­tas nüüd meel­de.

Mõ­ne nä­da­la eest, 25. au­gus­til, möö­dus 80 aas­tat päe­vast, mil pre­si­dent Kons­tan­tin Pät­si nu­pu­le­va­ju­tu­se­ga käi­vi­ta­ti pi­du­li­kult Keh­ra pa­be­ri­te­has. Keh­ra jaa­ma­hoo­nes te­gut­sev MTÜ avas sel pu­hul tei­si­päe­val, 4. sep­temb­ril tu­le­va­se Keh­ra muu­seu­mi toas üle­vaa­te­näi­tu­se te­ha­se aja­loost tä­na­päe­va­ni.

Näi­tu­sel on hul­ga­li­selt fo­tosid te­ha­sest ja te­ha­se­ga seo­tud ini­mes­test – ar­hi­tek­ti­dest, di­rek­to­ri­test, töö­ta­ja­test, te­ha­se klu­bi taid­lus­kol­lek­tii­vi­dest, do­ku­men­te ja mä­les­tu­si, ka pre­si­den­di te­ha­se ava­mi­sel pee­tud kõ­ne, pa­be­ri­vab­ri­ku en­dist ja prae­gust too­dan­gut, aga ka sealt saa­dud ma­ter­ja­list teh­tud kä­si­tööd ning pal­ju muud, mis te­ha­se­ga seo­tud.

„As­ju on pä­ris pal­ju, usun, et neil, kes on aas­taid Keh­ras ela­nud, on siin pal­ju ära­tund­mist,“ lau­sus näi­tu­se pea­mi­ne koos­ta­ja An­ne Oruaas.

Ava­mi­sel tä­nas ta ni­me­li­selt kõi­ki, kes ai­ta­sid näi­tu­se val­mi­mi­se­le kaa­sa – tõid eks­po­nee­ri­mi­seks te­ha­se­ga seo­tud as­ju või olid abis näi­tu­se kok­ku­pa­ne­kul.

Näi­tu­se­le va­li­tud fo­tod on roh­kem ini­mes­test, kui ma­si­na­test ja toot­mi­sest: „Näi­tu­se ees­märk on tu­le­ta­da peamiselt meel­de ini­me­si, sest viis aas­tat ta­ga­si an­dis te­has väl­ja suu­re­pä­ra­se raa­ma­tu, kus on pil­did pa­be­ri­vab­ri­ku ehi­ta­mi­sest ja teh­no­loo­gi­li­sest prot­ses­sist.“

Näi­tu­se­kü­las­ta­ja saab soo­vi kor­ral vaa­da­ta fil­me te­ha­se ava­mi­sest 1938. aas­tal ning pa­be­ri­toot­mi­sest Keh­ras tä­na­päe­val.

Põl­vest põl­ve hoi­tud pa­pi­rull ja Keh­ra vilt
An­ne Oruaas mär­kis, et MTÜ töö­tas näi­tu­se koos­ta­mi­se­ga ala­tes ke­va­dest.

„Kui see mõ­te tu­li, oli pea­mi­ne mu­re, kui­das saa­me kok­ku kõik need as­jad, mi­da pi­da­si­me sel­lel näi­tu­sel olu­li­seks. Eel­kõi­ge ot­si­si­me te­ha­se va­ra­se­mat too­dan­gut, te­ha­se­ga ja sel­le töö­ta­ja­te­ga seo­tud as­ju. Kui hak­ka­si­me lõ­puks kõi­ke mei­le too­dut kok­ku pa­ne­ma, sai­me toa täis. Ar­van, et tuuak­se juur­de­gi, mi­tu ini­mest on öel­nud, et neil on veel mi­da­gi, mi­da näi­tu­sel po­le,“ lau­sus ta.

En­di­ne ko­tit­seh­hi ju­ha­ta­ja, 43 aas­tat Keh­ra te­ha­ses töö­ta­nud El­vi Lill­soo an­dis ka ava­mi­sel näi­tu­se jaoks Keh­ra päe­va­de lo­go­ga salv­rä­ti­pa­ki.

Näi­tu­se koos­ta­mi­sel ai­tas kaa­sa te­ha­se prae­gu­ne oma­nik, AS Ho­ri­zon. Seal­ne töö­ta­ja Iri­na Zu­bets lei­dis te­ha­se kon­to­ri keld­rist rat­sio­na­li­see­ri­ja­te­le an­tud tun­nis­tu­si ja nahk­köi­tes märk­mi­ku, te­ha­se teh­ni­ka­klu­bi kü­la­lis­te­raa­ma­tu aas­ta­test 1967–1974. Va­le­ri Stu­pak tõi näi­tu­se­le suu­re li­pu, mis oli mõel­dud sot­sia­list­li­ku võist­lu­se pa­ri­ma­le tseh­hi­le. Pea­le sel­le ku­jun­das ta jaa­ma­hoo­ne fua­jees­se te­ha­se pa­be­ri­rul­li­dest si­lue­ti.

Üht-teist, näi­teks Kons­tan­tin Pät­si suur pilt, lae­na­ti Har­ju­maa muu­seu­mist, kus oli näi­tus Keh­ra te­ha­sest 7 aas­tat ta­ga­si. 2012. aas­tal, kui MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam kor­ral­das te­ha­se­le pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rent­si, oli sa­ma näi­tus kuu ae­ga üle­val ka Keh­ra rah­va­ma­jas.

Prae­gu­se näi­tu­se üheks kõi­ge väär­tus­li­ku­maks eks­po­naa­diks ni­me­tas Keh­ra Raud­tee­jaa­ma juht pa­pi­rul­li, mis võib ol­la peaae­gu sa­ma va­na kui te­has – tao­list pap­pi, mi­da ni­me­ta­ti ka Keh­ra ta­pee­diks, ku­na se­da võis lii­mi­da sei­na ja üle vär­vi­da, too­de­ti te­ha­se ava­mi­sest ku­ni 1950nda­te­ni.

„Meie sai­me sel­le Jo­han­nes Ploo­milt, kes lõ­pe­tas Keh­ra koo­li 1961 ja kel­le isa töö­tas te­ha­ses. On lii­gu­tav, et üht pa­pi­rul­li on hoi­tud põl­vest põl­ve, tõi­me sel­le Jo­han­nes Ploo­mi lap­se­lap­se su­vi­la­kuu­rist. Us­ku­ma­tu, et üks pe­re­kond säi­li­tas se­da aas­ta­küm­ned ees­mär­gi­ga, et see jõuaks Keh­ra muu­seu­mis­se, tead­ma­ta, kas se­da muu­seu­mi ku­na­gi üld­se tu­leb,“ rää­kis An­ne Oruaas.

Ta li­sas: „Häm­mas­tav, et see pa­pi­rull on säi­li­nud. Näi­teks õm­mel­dud kot­te, mi­da val­mis­ta­ti te­ha­ses en­ne lii­mi­tud kot­ti­de te­ge­mist, ega ka niis­kus­kind­laid kot­te meil lei­da ei õn­nes­tu­nud.“

Te­ha­ses too­de­tud niis­kus­kind­laid kot­te ole­vat ko­ha­lik rah­vas ka­su­ta­nud kar­tu­li­te-por­gan­di­te hoid­mi­seks. Te­ha­se töö­ta­jad said ka muud „de­fit­sii­ti“ – pa­be­ri­ma­si­na­tel ka­su­ta­ti tsel­lu­loo­si kui­va­ta­mi­seks vil­last ja puu­vil­last vil­ti, mi­da ko­ha­li­kud nai­sed ha­ru­ta­sid lõn­gaks ning ku­du­sid sel­lest nii sok­ke-kamp­su­neid, kui ka vai­pu ja kar­di­naid. Näi­tu­sel on li­saks ku­du­mi­te­le nä­ha ka vil­di­rull, mil­lest Keh­ra nai­sed lõn­ga said.

„Kui vil­di­rull oli ma­si­nast laiem, tõm­ma­ti sel­le ser­vast ri­ba ära, et vilt ma­huks ma­si­na pea­le. Need üle­jää­gid an­ti oma töö­ta­ja­te­le. Mär­ja tsel­lu­loo­si kui­va­ta­mi­seks ka­su­ta­ti vil­last, kui­val osal puu­vil­last vil­ti,“ sel­gi­tas 24 aas­tat Keh­ra te­ha­ses töö­ta­nud El­le Un­ga.

An­ne Oruaas li­sas: „Te­ha­se vilt oli Keh­ras üld­le­vi­nud – kui­gi mi­nu va­ne­mad te­ha­ses ei töö­ta­nud, mä­le­tan, et ema ku­dus sel­lest.“

Vil­ti ka­su­ta­tak­se te­ha­se toot­misp­rot­ses­sis siia­ni, kuid vil­la­se ase­mel on nüüd sün­tee­ti­li­ne, mi­da ha­ru­ta­da ei saa.

Näi­tu­se väär­tus­li­ku­mad ese­med, näi­teks en­di­se peain­se­ne­ri Raul Kuut­ma hõ­be­me­dal, mil­le ta sai Mosk­vast Nõu­ko­gu­de Lii­du rah­va­ma­jan­dus­saa­vu­tus­te näi­tus­telt niis­kus­kind­la­te pa­ber­kot­ti­de juu­ru­ta­mi­se eest, on klaa­sist vit­riin­ka­pis, mil­le Keh­ra Raud­tee­jaam os­tis ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi toe­tu­sest. KO­Pist eral­da­ti te­ha­se juu­be­li­näi­tu­se kor­ral­da­mi­seks 1529,06 eu­rot.

Näi­tus Keh­ra te­ha­se aja­loost ja tä­na­päe­vast on jaa­ma­hoo­nes ava­tud 1. det­semb­ri­ni.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus