Anija, Kuusalu, Raasiku vallas peeti registreeritud talguid 50 paigas

Anija, Kuusalu, Raasiku vallas peeti registreeritud talguid 50 paigas

ERE UIBO GERTRUD KALJUVEE
0

Üle-eestilise talgupäeva Teeme Ära osalejad koristasid, ehitasid ning lammutasid nii külaplatsidel kui koduhoovides.
Tõhelgi peldik saigi püsti päevaga. Paari tunniga sai tehti karkass. Pildil JÜRI VAARMETS, AAVO NUGIS ja AAVO TOHVER.

Laupäeva, 3. mai hommikul jagasid iga paiga talgujuhid osalejatele tööülesanded ja -vahendid. Lisaks Teeme Ära kodulehel registreeritud talgutele toimusid koristuspäevad ka paljudes teistes kohtades, nii-öelda mitteametlikult. Talgupäeval osalejad korjasid prügi, remontisid külateid, istutasid lilli, piirasid hekki ning panid püsti ka peldiku. Enamikes talgupaikades pakkusid korraldajad osalejatele suppi, mõnel pool ka kringlit ja teed.

Raasiku vallas oli 10 registreeritud talgut

Raasiku alevikus korrastasid talgulised Harju-Jaani kiriku ümbrust. Talgujuht, koguduse diakon Lev Lekarkin ütles, et talgulisi kogunes üllatavalt palju, paarkümmend: „Me ei teinud endale eriti reklaami ega registreerinud talgupaika talgute ametlikul lehel.“

Enne talgupäeva raius kogudus kirikuhoovis maha suure ja kuivanud puu, mida kasutatakse kiriku ja kogudusemaja kütteks.

Lev Lekarkin: „Kuivanud puu oli ohtlik. Autotee on kõrval, tekkis hirm, et puu võib sinna kukkuda. Kaalusime, kas langetada ise või kutsuda  ohtlike puude professionaalsed langetajad. Tegime ise, nii on odavam.“

Rätla küla talgud toimusid karjamõisa keskuses. Talgujuht Õnnela Metsaorg ütles, et koristamine oli plaanis lõpetada õhtul kell pool kuus, kuid talgulised lahkusid alles kell 20.30: „Ei tahtnud enne lõpetada, kui kõik on koristatud.“

Ta kirjeldas, et talgulised lammutasid maha vanad kuurid: „Need varjasid nähtavust, kui Susisoo poole sõita. Nüüd paistab uhkusega välja ka mõisaaegne mantelkorsten. Ohtliku ja laguneva viljakuivati piirasime lindiga, et keegi sinna sisse ei läheks.“

Õnnela Metsaorg ütles, et talgulised koristasid viimase 20 aasta prügi: „Vanad siloaugud olid igasugust prügi täis. Leidsime palju taarat, aga ka lehmaluid, sammaldunud jalanõu ja kollase kiivri. Nendest teen kolli ja panen viljakuivati ette, et lapsi sealt eemale hoida.“

Peldik päevaga püsti

Tõhelgi küla talgud korraldasid MTÜ Tuulekell ja Tõhelgi külaselts. Ettevõtmise „Peldik päevaga püsti“ käigus panid talgulised külaplatsile püsti kuivkäimla. Idee autor ja talgujuht Mait Eerik rääkis, et peldik ehitati täiesti valmis: „Aega kulus 9 tundi ning sai ka katsetatud, töötab.“

Ta ütles, et kuivkäimlat on väga vaja, sest suvel on plaanis korraldada külaplatsil suurejooneline rakupõletusöö ja kontsert. Välikäimla projekti tegi Raasiku Lions-klubi liige Ilmar Jalas.

Aruküla alevikus tegid talgulised Garina Toomingase eestvedamisel korda Kivilinna mänguväljaku: ehitasid uue puukiige, ronimispuu ning tegid ettevalmistusi uute, Leader-toetusega saadud atraktioonide paigaldamiseks.

Abivallavanema Ardo Niinre juhendamisel koristati Aruküla terviserada ning Rukkilille lasteaias ehitasid talgulised liivakasti ning kangutasid lahti vanaaegse metallredeli.

Registreeritud külatalgud olid Raasiku vallas veel Kiviloo, Igavere, Peningi, Kurgla, Kulli ja Järsi külades.

Kuusalu pastoraat põlenguprahist puhtaks

Hirvli külas oli registreeritud kolm talgupaika: külaplatsi talgud ja Nõmmetalu talgud 3. mail, Hiie talutalgud toimusid aprillis.
Külatalgute korraldaja Margit Reinvelt kirjeldas, et peamiselt korrastati külaplatsi: „Koristasime vanad mahalangenud puud ja tegime korda lõkkeplatsi ümbruse ning ning võrkpalliplatsi. Hiljem ühinesime kõrvalasuva Nõmmetalu talgutega, mida korraldas mu abikaasa Marvin Reinvelt.“

Ta ütles, et talgute käigus olid plaanis ka ettevalmistustööd ringraja tegemiseks, kuid selleni ei jõutud, sest talgulisi oli üsna vähe: „Siin on kasutamata karjamaa, tahame teha raja, kus saaks sõita ATVdega või teha kepikõndi.“

Suurpea registreeris oma talgud pealkirjaga „Miljonivaatega Suurpea talgud“. Talgujuht Õie Kivi lausus, et põhirõhk oli mereääre koristamisel: „Saagisime ka võsa, koristasime ja põletasime oksi, korrastasime bussijaama ümbrust. Korraldasime küpsetiste võistluse.“
Talgujuht ütles, et eriliselt töökad olid sel aastal vana sõjaväelinnaku kortermajade elanikud: „Anzelika Koch oli juba enne talgupäeva väljas, koristas nii, et tolm lendas. Ta ajas linnakust palju rahvast välja ning koristasid ümbrust. Suurpea põhikülast oli sel aastal üsna vähe inimesi.“

Kolgas korraldas talgud seltsing Kolga Vald. Talgutele oli registreerunud 76 inimest.

Talgutel osalenud Annika Blum: „Ei tea täpselt, palju kohale tuli. Majade vahel oli palju rahvast. Koristasime alevikus ja rahva maja juures, Kahala järve ääres puhastasid talgulised hiiemetsa ja kalastajate jäetud prahti. Kolga tee ja metskonnamajade poolse kivimüüri äärest võeti võsa maha.“

Kuusalu põlenud pastoraadihoonet tuli korrastama 30 inimest. Vallavanem Urmas Kirtsi lausus, et üheskoos veeti põlengupraht majast välja. Ta lisas, et praeguse seisuga on pastoraadi katuse taastamiseks annetatud 3100 eurot.

Kuusalu vallas olid koristustalgud veel paljudes külades.

Kehras uus lillepeenar

Anija vallas koristati 3. mail neljas külas ja Kehras, kus tegutses kõige rohkem ehk neli talgupunti. Põrgupõhja linnaosas puhastati prügist kraave, lõigati Välja tänava äärest maha võsa ja oksi, tasandati Põrgupõhja platsil pinnast ja istutati selle juures asuva ristmiku äärsete puude ümber lilled, et niitjad trimmeriga noort puukoort ei vigastaks.

Talgute juht Kaarel Aruste ütles, et osales üle 50 inimese: „Vallalt saime 50 paari töökindaid. Kõik läksid kasutusse. Kindlasti oli ka neid, kes olid oma töökinnastega. Hea üllatus oli, et saime vallalt mulda ning kokku korjatud prügi veeti autoga minema.“

Lisaks Põrgupõhja linnaosale koristasid talgugrupid veel Kehra mõisa pargi, korjasid prügi ja oksi ning  korrastasid  lasteaia  Lastetare   õueala.   Sel   laupäeval   tehakse  talgud  veel  Raja  silla  ümbruse  ja  Kehra  keskuse  koristamiseks.

Kehra aiandusring rajas talgupäeval tervisekeskuse juurde pargitee äärde uue lillepeenra. Aiandusringi 8 liiget istutasid kolmveerand tunniga paarsada sinist, kollast ja oranži võõrasema. Peenar on kollase lilleõie kujuline, millel sinistest võõrasemadest vars. Aiandusring tegi lillepeenra, et muuta Kehra välisilmet kaunimaks.

Anija mõisas olid aprillis toimunud suure talgupäeva järeltalgud. Kohal oli 17 inimest. Koristati ja põletati talgupäevast maha jäänud oksi. Anija mõisa arendusjuht Kaiti Kartusov rääkis, et ei saadud kogu suurt parki veel koristatud: „Tööd on nii palju, et kogu pargi korda saamiseks peaks tegema mitmenädalased talgud.“

Kahed talgud toimusid Vetla külas ja kahed Voose külas. Talgud tehti ka Uuearu külas. Väljaspool Teeme Ära kampaaniat toimus 3. mail heakorrapäev Alaveres, nädal varem Pikval.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus