Aiatark VÄINO ESKLA aretab uusi ja suuremaid mustsõstraid

Aiatark VÄINO ESKLA aretab uusi ja suuremaid mustsõstraid

ERE UIBO
0

Oma sünnikodus Kuusalus on aiandusagronoomil VÄINO ESKLAL katsetamiseks üle 50 mustsõstrasordi.

Tuleval laupäeval on Kuusalu külas Kapa turg. Sinna on lubanud mustsõstraistikutega kauplema tulla aiandusagronoom Väino Eskla, kes müüs oma  aiasaadusi, sõstraisikuid, maasikataimi ja mett ka mullusel müügipäeval.

Väino Eskla on Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomi diplomiga, Kuusalus alustas sõstrakasvatust 1984. aastal: „Aiandus- ja mesindushuvi pärisin oma isalt Lembit Esklalt, kes oli Kuusalu kolhoosis mesinik. Aia ning mesilaste pidamine on tihedalt seotud ning nõuavad sarnaseid teadmisi.“

Isa töö jätkajana on Väino Esklal ka praegu ligi kümme mesilasperet. Oma aeda peab ta Kuusalu aleviku külje all Mäepea külas. Seal kasvavad veel karusmarjad, punased ja valged sõstrad, kuid kõige rohkem maad võtavad enda alla mustsõstrad, mille sordivaatlusele ja istikute kasvatamisele kulub ka kõige rohkem aega.

„Sõstrasordi mõned omadused selguvad alles pikema aja jooksul vaadeldes. Näiteks võtab aega, et teada saada, kui tundlik on sort haigustele või kui hästi see minu istandiku liivasel pinnal kasvab. Sama sort võib Lõuna-Eestis teistsugusel mullal hoopis erinevalt areneda,“ jutustab Väino Eskla.

Uued sordid saab ta peamiselt Polli aiandusuuringute  keskusest: „Kindlasti uurin enne aretajate tausta ning valin katsetamiseks välja paremate omadustega sordid.“

Mustsõstrasortide kasvatamisega käib kaasas nende degusteerimine. Väino Eskla kiidab mustsõstarde kasulikkust ning maitset: „Minu lemmik on suur ja mahe sort „Bagira“. Head on veel ka varajane „Varmas“, keskvalmiv „Pamjati Vavilova“, uued Eesti sordid „Elo“ ja „Karri“ ning hilisepoolsed ja hilised „Lentjai“, „Tšornõi žemtšug“ ja „Otelo“. Oma katsetatud mustsõstardest julgen kõigile laiemaks kasvatamiseks soovitada 10-15 sorti.“

Igast sordist kasvatab agronoom kuni kaks põõsast: „Viiel viimasel suvel olen korraldanud avalikult mustsõstarde degusteerimist, selle peale kulub ka suurem osa mu marju. Siis räägin juurde sortide eelistest ja puudustest, sordivaatluse tulemustest, marjapõõsaste kasvatamisest ning hooldamisest. Huvipakkuvamate sortide istikud võtan müümiseks kaasa.“

Aiatark kirjeldab, et väike kogus marju jääb ka oma tarbeks: „Ülejäänud sõstardest olen aastaid teinud mahla. Panen marjad aurutisse ning lisan suhkrut. Maitse on suurepärane. Mahedamate sortidega ei tule mahl ka üldse nii hapu.“

Sügiseks on enamik marju põõsastelt nopitud, kuigi septembri alguses püsivad põõsas veel täiesti värske maitsega „Bagira“, „Tšornõi žemtšugi“ ja „Otelo“ marjad.

Sügisel teeb Väino Eskla täie hooga puukoolitööd: „Sügisel paljundan istikuid. Põllule vagudesse panen pistoksad ning turbapottidesse istutan üheaastased taimed, mille viin keldrisse kevadet ootama. Talve jooksul hakkavad istikud juurduma ning kui lumi läinud, saab hakata turustama .“

Erialase kirjatööga tegeleb peamiselt talvel, kui vaheldumisi maatöödega elab Saue vallas Laagris oma korteris. Ka sel ajal saavad huvilised endale sõstraistikuid tellida ning aiandusalast nõustamist küsida. Talveks koostab aiandusalaseid raamatuid ja artikleid. Aianõuandeid on ta jaganud ka Vikerraadio saates „Aiatark“.

Väino Eskla: „Kõige rohkem küsitakse minu käest nõu puuviljade ja marjade kasvatamise kohta. Aiapidajatele teevad suurt muret taimede haigused ja kahjurid. Nõuandeid tulevad paluma ka algajad aiapidajad, kes on aias esimesi katsetusi tegemas. Varakevadel nõustan, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid lõigata.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus