Kuusalu koolis tähistati endise direktori ja valla aukodaniku LAINE KADAJASE 85. sünnipäeva.
Kuusalu keskkooli huvijuht Saima Kallionsivu alustas kooli aulas Laine Kadajase 85. sünnipäeva aktust fraasiga kooli valsist: „Rihumägi meile teiseks koduks jääb, ikka jälle siia meid ta kokku toob“. Valsi sõnad on Laine Kadajase kirjutatud. Seda lauldakse koolis igal tähtpäeval, sama meloodia on ka koolikella helinal.
Laine Kadajas tuli Kuusallu 1959. aastal ning pidas seal direktoriametit 25 aastat. Ta ütles aktusel, et ei plaaninud Kuusallu üldse kauaks jääda, kuid elu läks teisiti. Bareljeefi avamine oli talle üllatus ning ütles, et liigutas teda väga.
Bareljeefi paigaldamise idee autorid olid vilistlased Margus Soom, Ardi Rebane, Jüri Rebane ja Rein Kippar. Koolipoolne eestvedaja oli õpetaja ja vilistlane Anu Ukkivi, kes algatas ka bareljeefi saamiseks annetuste kogumise. Papüüruserulli meenutava bareljeefi kavandi tegi vilistlane Merike Kotkas. Bareljeef avati koolimaja esimesel korrusel, peasissepääsu ja juhtkonna kabinettide uste vahel.
Vilistlased kogusid raha
Anu Ukkivi rääkis, et esialgu oli plaanis teha pink: „Tahtsime panna pingi nii Lainele kui tema abikaasale Heino Kadajasele, sest kui pole ühte, pole ka teist. See mõte hakkas idanema möödunud aastal, kui avati direktori Aleksander Ardeli ning Elle Ardeli pink. Laine Kadajas aga ütles, et tema pinki ei soovi, kuid tahtsime siiski teda 85. sünnipäeval eriliselt meeles pidada, et kangest naisest jääks mälestus.“
Vilistlased kogusid bareljeefi jaoks 1200 eurot. Anu Ukkivi ütles, et summa oleks kindlasti olnud suurem, kui koolis oleks vilistlasnõukogu ning iga lennu eest vastutaks üks isik. Info ei jõudnud ilmselt paljudeni.
Ta sõnas, et bareljeefil on endise direktori nimi, koolijuhina töötamise aastaarvud ning fraas koolivalsist:
„Lahtirullitud papüüruse kuju valisime seetõttu, et oleks kuidagi seotud ajalooga. Noorem põlvkond ei mäleta aega, mis oli aastakümneid tagasi. Nüüd on mälestus talletatud ning ehk ka nooremad hakkavad mineviku vastu rohkem huvi tundma. Vilistlaste jaoks on bareljeef ühe armsa ja hea inimese mälestus,“ kõneles Anu Ukkivi.
Laine Kadajase sünnipäevaaktusel oli saalitäis rahvast, enamik neist vilistlased ning praegused õpetajad. Esinesid vilistlased-rahvatantsijad, akordionist Ain Lindvest, laulis Anneli Rumm, Anu Ukkivi mängis klaveripala. Laine Kadajast õnnitlesid ka vallavanem Urmas Kirtsi ning kooli direktor Vello Sats.
Huvijuht Saima Kallionsivu luges ette meenutusi. Esimene oli Menda Kirsmaa kirjeldus, kuidas Laine Kadajas tuli Maardu koolist Kuusallu koos mehega ja kahe lapsega 1959. aasta talvevaheajal. Teine Heino Kadajase meenutus, kuidas otsustasid abikaasaga, et on Kuusalus kevadeni ning siis otsivad uue töökoha.
Huvijuht luges katkendi ka 1983. aastal ilmunud intervjuust: „Laine Kadajas ütles intervjuus, et hindab inimeses kõige rohkem ausust, töökust ja kohusetunnet. Tööarmastust tööta ei kasvata. Kes lapsepõlves ei ole pidanud tööd tegema, ei hakka seda kunagi tegema.“
Bareljeef oli suur üllatus
Direktor Vello Sats lausus, et on au olla koos Laine Kadajasega tema tähtsal sünnipäeval: „Enne teid vahetus Kuusalus 15 aasta jooksul 9 direktorit. Olete õpetaja, kunstnik, helilooja, rahvuskultuuri kandja.“
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et Kuusalu kool on hea kool, mille maine tugineb suuresti sellel tööl, mida Laine Kadajas seal tegi.
Anu Ukkivi kirjeldas, et tema sai endiselt direktorilt käsitööpisiku, elukogemuse ning söögitegemisoskuse: „Kindlasti ka julguse, sest Laine Kadajas võttis minu kui äsja koolipingist tulnud noore tööle õpetajaks.“
Laine Kadajas sõnas, et ei teadnud üldse, mis teda sünnipäevaaktusel ees ootab, kuid on väga rahul: „Argipäevas olid küll oma mured, kuid õnneks jääb meelde eelkõige see, mis oli hea.“
