Viimastel aastatel olen enese jaoks avastanud Piibe maantee, mida varem sai hooga läbitud, klapid silmadel. Tegelikkuses on Piibe maantee täis tundeid, kus igal 173 kilomeetril Jägala ja Tartu vahel on midagi avastada, vaadata, teha või tunda.
Tee kulgeb mööda Eestimaa kauneimatest metsadest, korras põldudest, maalilistest voortest. Läheb läbi väikeste asulate, kus aeg oleks nagu seisma jäänud ja rõõmsalt tervitatakse kõiki saabujaid. Piibe maanteel liikudes peab puhkajal olema aega peatuda, et osa saada piirkonna loodus- ja kultuuripärandist. Sel teel leiab endale meelepärase tegevuse loodus-, ajaloo- või kultuurihuviline. Siin pakutakse põnevat tegevust peredele, gruppidele ja kaugetele väliskülalistele.
Teine Piibe päev toimub 7. juunil. Päeva eesmärk on tõmmata puhkuste hooaja alguses suuremat tähelepanu Piibe maanteele, mis on väga hästi sõidetav. Seekordne Piibe päev on pühendatud 170 aasta möödumisele ajast, millal Soome rahvuseepose „Kalevala“ koostaja Elias Lönnrot kõndis mööda Piibe maanteed jala Tallinnast Tartusse. Piibe päeval tähistame seda ajaloolist sündmust „Kalevala“ avaliku ettelugemisega Piibe maantee äärsetes kohtades.
Veidi ajaloost ja tagamaadest. 170 aastat tagasi reisis Soome rahvuseepose „Kalevala“ autor Elias Lõnnrot (1802–1884) Eestimaal. Enne Eestisse tulekut oli ta käinud jalgsi läbi kogu Soomemaa, kogunud rahvaluulet, uurinud keelt, tutvunud rahva elu-olu ja kommetega. Selle titaanliku töö tulemusena valmis rida uurimusi ja eepos „Kalevala“ (1835), mis mõjutas eestlaste samalaadseid ettevõtmisi.
Huvi soome-ugri keelte vastu tõi Lönnroti 1844. aasta juunis Eestisse, ka siin reisis ta jalgsi. Mõnepäevase Tallinnas-viibimise järel võttis ta ette retke Kuusallu, et kohtuda sealse pastori ja keelemehe Eduard Ahrensiga. Päras paari päevast Kuusalus käimist jätkas Lönnrot matka Koeru suunas, kuhu jõudis 30. juunil. Koerus oli ta pastor D.G. von Mickwitz külaline kuni 8. juuli hommikuni, mil siirdus Tartusse, kus leidis ulualust ülikooli joonistusõpetaja Hageni juurest ning tutvus lähemalt aate- ja ametikaaslase Friedrich Robert Faehlmanniga.
Tartus sooritas Kalevala autor mitu retke Võrumaale ja detsembris alustas jalgsi teekonda Peterburi, kuhu jõudis 1845. aasta jaanuaris. Tema teekond Eestis möödus suuresti kulgedes mööda Piibe maanteed.
Piibe päev algab Anija mõisast ja lõpeb Jää-aja keskuses Äksi alevikus Tartumaal. Ürituse käigus loetakse lõike „Kalevalast“ esmakordselt Eestis avalikult ette. Lugemispunktid asuvad Piibe maanteeäärsetes asulates (Anija mõis, Kõrvemaa Suusa- ja Puhkekeskus, Jäneda Musta Täku Tall, Aravete kultuurimaja, Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik, Koeru kultuurimaja, Lahu kool, Kuremaa loss, Jõgeva kultuurikeskus, Tabivere vabaaja keskus ja Jää-aja keskus).
Lugemispunktides loetakse umbes 30 minutit teksti. Lisaks toimub igas punktis kogu päeva vältel kultuuriprogramm kohalike taidlejate ja ka väliskülaliste osavõtul. Näiteks on Anija mõisas tegevusrohke kavaga avatud uste päev ja Järva-Jaanis suur laat.
Kogu üritus on jälgitav reaal-ajas Õhtulehe veebiportaalis ja suurtel ekraanidel lugemispunktides. Loomulikult ootame kõiki tutvuma Piibe teeäärste kohvikute, muuseumite ja teiste vabaaja asutustega. Piibe päeva puhul on nad kõik avatud. Täpsemat infot asutuste ja marsruutide kohta leiad internetist www.facebook.com/piiberoad.
