Viinistu küla avardab poolsaare puhkevõimalusi

2714

Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuse tegevjuht RAIDO ROOSTALU ütleb, et Viinistult käib lühikese suve jooksul läbi tuhandeid külalisi, kes võiks jätta kohalikele korraliku lisateenistuse.

Suvehommikutel on Kuusalu vallas Viinistu külas restorani, hotelli ja kunstimuuseumi territooriumil üsna vaikne. Käivad üksikud jalutajad, kes vaatavad merd või pildistavad end hoovis olevate kohvrite taustal. „See on hommikune idüll. Elu läheb käima keskpäeval, kui muuseum ja restoran uksed avavad,“ ütleb kultuuri- ja konverentsikeskuse tegevjuht Raido Roostalu.

Raido Roostalu on ametis olnud alates maikuust, Viinistu külaga tuttav aga juba ammu: „Olen oma lapsepõlve suved veetnud Suurpea külas, mis on teisel pool Pärispea poolsaart. Juhiamet on suur väljakutse, kuid hakkan tasapisi harjuma. Viinistu murede ja rõõmudega olen kursis olnud sellest ajast, kui kalakombinaadist sai praegune kultuurikompleks.“

Ta rääkis, et tegi varem riigitööd ning võrreldes sellega on Viinistu elu hoopis teine äärmus: „Tööpäev kestab ärkamisest  uinumiseni. Vahepeal saab olla värskes õhus ning viimased päevad on olnud sellised, et saab keset tööpäeva otse muuli pealt vette hüpata, et end jahutada. Vesi on siin soojem kui näiteks Suurpeal. Tuuled on meile soodsad.“

Suvine graafik on Viinistul tihe – vanas katlamajas on tehtud kaks suurt ruumi teatrisaalideks. Käesoleval suvel mängiti seal teist suve järjest lavastust „Mõnikord on kõik nii selge“, mille korraldas MTÜ R.A.A.A.M. Etendused ja kontserdid toimuvad ka kunstimuuseumi hoovis, tünnide ehk endiste veemahutite vahel.

Katlamaja on tegevjuhi hinnangul ka seminaripaigana väga hästi toiminud: „Paljud kliendid on öelnud, et hea on saada klassikalisest saalist välja ning tulla suvekuumuse eest jahedasse. Ka Tallinnas võetakse järjest rohkem kasutusele suuri tehasehooneid. Mis nõuka-ajal tundus raiskavalt suur ja laiutav, hakkab nüüd uuesti kasutusele tulema. Tehasepinda on meil veel, ka selle kasutamiseks on tehtud projekte ning ootame ideid. Tünnide vahel värskes õhus on samuti mõnus, kuid kõrgete kuumakraadidega kipub seal palavaks minema.“

Raido Roostalu rääkis, et kontsertite ja etenduste hooaeg hakkab läbi saama, kuid külastajad on rohkesti ka veel augustis: „Külastatavus sõltub puhkustest. Nädalavahetustel liigub endiselt rohkem rahvast, äripäevadelon vaiksem. Kindlasti peaksime võtma rohkem riske ja esinejaid kutsuma, kuid kuna liitusin meeskonnaga vahetult enne hooaega, oli suvine kava juba kokku pandud ning kõrgaeg ei anna mahti sisseelamiseks.“

Ta ütles, et 6. augustil ootab ees ansambli Jää-äär kontsert, mis on Viinistule igal suvel rohkelt rahvast meelitanud ning täitnud pingiread: „Viinistul on ansambli suvetuuri viimane kontsert. Neile meeldib siinne õhkkond.“

Tegevjuht nimetab suve rahvarohkeima üritusena Looduse Omnibussi külaskäiku: „Pühapäeval käis Viinistul 500 inimest Eesti Looduskaitse Seltsist. Nad peavad Käsmus suvepäevi, käisid meie juures suppi söömas ja kontserti nautimas.“

Elektriauto ja uus sadam

Käesoleva suve üks suurim projekt on elektriauto rentimine, mis on mõeldud eelkõige mere kaudu, kuid ka maad mööda tulijatele: „Veesõidukeid me ei rendi, küll aga on meil üks elektriauto, millega saavad reisida need, kes jääks muidu kai ääres randudes jalameheks. Sellega saab sõita nii Loksale poodi, kui tutvuda kohalike vaatamisväärsustega, mille jaoks panin kokku lausa kaardi. Rendime autot tunnirendi põhimõttel ning sellega saab ilma laadimata sõita ligikaudu 50-80 kilomeetrit.“

Raido Roostalu ütles, et suurim sel suvel Viinistul lõppjärku jõudev projekt on sadama ehitus, et saaks järgmisel aastal veesõidukeid paremini teenindada: „Lähipäevil jõuab elekter põhikai tagumisse otsa, edaspidi on alustel võimalus ära anda pilsivett ning saada puhast vett.“

Ta rääkis, et kultuuri- ja konverentsikeskus teeb koostööd ka Viru Folgiga: „Pakume folgilistele paketti, millega nad saavad meie juures ööbida ning viime kliendi mööda merd Käsmu folgile.“

Alates käesolevast hooajast on Viinistu rannarestoranil uus peakokk Lauri Tomingas ning juhtivpersonali kuulub ka Kaido Kadak. Raido Roostalu kiidab, et meeskond on usaldusväärne: „Tänu neile saan tunda end kindlalt, sest töö on mahukas. Ideid võib genereerida palju, kuid sageli seab reaalsus neile piirid. Hea, kui keegi juhib tähelepanu, kui utoopiasse või ulmesse kaldun.“

Restorani menüüs on  põhirõhk kalatoitudel. Raido Roostalu hinnangul on nende juures sööja eelkõige kõhutäiele orienteerunud läbikäija.

„Köögis on kujunenud vahva meeskond, kus on raudvara ehk kohalikud prouad ning ka noored, enamik on kohalikud ning poolsaarega seotud. Prioriteet on kaasata veel rohkem kohalikke, kes on piirkonna visiitkaart. Külalised hindavad seda. Koormav töö toob kaasa pinged, mis ununevad, kui õhtul on pliidiraud jahtunud ning karastav jook avatud. Pole oluline mahtuda kvaliteediraamidesse, tähtis on, mis näoga lahkub klient meie juurest,“ jutustas tegevjuht.

Restoran pakub toitlustamist ka väljaspoolt Viinistut – suvel on kavas pakkuda süüa mitmetel suveüritustel, näiteks Pärispeal Pohiranna päevadel.

Restorani ja hotelli plaanib Raido Roostalu hoida lahti ka talvel: „Septembrist koormus väheneb, talvel üritame uksed lahti hoida nädalavahetusel. Avatud on kunstimuuseum ning rendime oma ruume seminaride jaoks. Kindlasti tasub siia tulla ka pärast suve, sügistormid on meil võimsad.“

Uue hooaja planeerimiseks on tegevjuhil mitmeid mõtteid: „Rakvere teater on Viinistule lähedal, nemad võiks tulla meile mängima, nii jõuaksid nad ka Tallinna inimesele lähemale. Üllatavalt palju on muusikuid, kes on Viinistuga seotud.“

Kunstimuuseumit haldab MTÜ Muusa Kapriis. Poolteist aastat tagasi laiendati muuseumit ning seal on nüüd ligi 600 eksponaati.

Kunstimuuseumi perenaine Tiia Piikmann kiidab, et kuigi eksponaatide arv pole viimase aastaga kasvanud, on külastajaid sel suvel rohkem kui varem: „Praegu on meil vaatamiseks kunstniku Fredi Tompsi tööde näitus.“