Vii­nis­tu juu­be­li­su­vi – kü­la 650, kuns­ti­muu­seum 20

Vii­nis­tu kü­la tä­his­tas tä­na­vu su­vel kaht juu­be­lit. Möö­du­nud lau­päe­val, 23. juu­lil oli kü­la 650. sün­ni­päe­va pu­hul kü­la­päev mit­me­te esi­ne­ja­te, kü­la­laa­da, sport­li­ke võist­lus­te ja kü­la­sim­ma­ni­ga.

Vei­di roh­kem kui kuu ae­ga va­rem, lau­päe­val, 18. juu­nil tä­his­ta­ti kuns­ti­muu­seu­mi 20. sün­ni­päe­va üri­tu­se­ga „Ka­la­kom­bi­naa­dist kuns­ti­sa­da­maks“ – Ees­ti kunst­ni­ke töö­dest koos­ne­va era­ko­gu oma­nik Jaan Ma­nits­ki te­gi siis kü­la­lis­te­le oma val­dus­tes eks­kur­sioo­ni koos po­ja Ar­tur Ma­nits­ki­ga.

Vii­nis­tu 8. kü­la­päev
Viinistu esi­me­sel kü­la­kok­ku­tu­le­kul kest­sid pi­dus­tu­sed kol­mel päe­val 21.-23. juu­ni­ni 1992, tei­sel kor­ral kaks päe­va – 1. ja 2. juu­lil 1995. Ees­ti oli hil­ju­ti taa­si­se­seis­vu­nud, osa­le­ja­te seas oli pal­ju kü­la en­di­si ela­nik­ke ja nen­de jä­rel­tu­li­jaid vä­lis­maalt, sest 1944. aas­tal põ­ge­ne­sid roh­kem kui poo­led kü­lae­la­ni­kud Nõu­ko­gu­de või­mu eest. Vii­nis­tul oli en­ne suurt põ­ge­ne­mist üle 500 ela­ni­ku, jäid 146.

Ku­ni sa­jan­di­va­he­tu­se­ni oli põ­hi­li­ne peo­koht rah­va­ma­ja ja sel­le esi­ne plats. Kui va­he­tult rah­va­ma­ja ta­ga asu­nud ka­la­te­ha­se hoo­ne­te­komp­lek­sis ava­ti kuns­ti­muu­seum ning juur­de teh­ti va­baõ­hu­la­va, val­mi­sid res­to­ran ja ho­tell, on kü­la­pi­du­sid ha­ka­tud pi­da­ma seal­sel alal. Ala­tes 2002. aas­tast toi­mu­vad kü­la­päe­vad juu­be­liaas­tal.

Vii­nis­tu es­ma­mai­ni­mi­se 650. aas­ta­päe­val oli kü­la­päev 8. kor­da. Kü­la­päe­va ava­mi­sel heis­kas Ees­ti li­pu Jaan Ma­nits­ki, kel­le ta­ga­si­tu­lek Root­sist oma sün­ni­kü­las­se ning en­di­ses­se ka­la­kom­bi­naa­ti kul­tuu­ri- ja tu­ris­mi­kes­ku­se loo­mi­ne on and­nud uue hin­ga­mi­se ja tei­nud Vii­nis­tust tun­tud kü­las­tus­ko­ha.

Ala­tes esi­me­sest kü­la­päe­vast kor­ral­dus­toim­kon­da­des kaa­sa tei­nud Ur­ve Toom­puu kõ­ne­les ava­mi­sel, et va­nim do­ku­ment Vii­nis­tu koh­ta on 1372. aas­tast – Tal­lin­na Lin­naar­hii­vis on do­ku­ment, kus rää­gi­tak­se Vii­nis­tu ka­lu­rist ehk Wy­nest visc­he­rist.

Kü­la­va­nem Eve­lyn Ka­ri üt­les kü­la­päe­va ava­des, et rah­vas­ti­ku­re­gist­ri jär­gi on prae­gu Vii­nis­tul 127 ela­nik­ku, kuid te­ge­lik arv on muu­tuv nii su­vel kui ka tal­vel: „Sis­se­kir­ju­tus ei oma täht­sust, toi­me­ta­me oma ko­du­kü­las kõik koos. Noo­ri pe­re­sid on tul­nud juur­de, väi­ke­seid lap­si on pä­ris pal­ju ning kor­ras­ta­tak­se ko­du­sid. Unis­tus on, et Vii­nis­tu kõik ma­jad olek­sid lõ­puks kor­da teh­tud.“

Kü­la­va­nem õn­nit­les kü­la va­ni­mat ja noo­ri­mat ela­nik­ku, mõ­le­mad on Pärt­li­jaa­ni ta­lust – 94aa­sa­seks saav Õie Külm­saar ja ka­he­kuu­ne Ruu Külm­saar. Nen­de lil­led võt­tis vas­tu Epp Külm­saar.

Vii­nis­tu kü­la 5. tee­ne­te­mär­gi sai kü­la­selt­si ju­ha­tu­se lii­ge En­no Ti­ker­pa­lu, kes on ol­nud ka kü­la­va­nem. Üle 38 aas­ta Vii­nis­tul ela­nud En­no Ti­ker­pa­lu on kü­la­päe­va­de kor­ral­da­mi­ses kaa­sa löö­nud al­gu­sest pea­le. Ur­ve Toom­puu mär­kis, et tee­ne­te­mär­gi saa­ja­test on ta esi­me­ne, kes po­le Vii­nis­tul sün­di­nud.

Tee­ne­te­mär­ke ha­ka­ti es­ma­kord­selt väl­ja and­ma 2007. aas­tal, neid an­tak­se ini­mes­te­le, kes on pal­ju tei­nud ko­gu­kon­na heaks ja pro­pa­gee­ri­nud Vii­nis­tu kü­la laie­malt. 2007. aas­tal said tee­ne­te­mär­gi Jaan Ma­nits­ki, Vii­nis­tult pä­rit raa­dioa­ja­kir­ja­nik Rii­na Een­ta­lu ja ka­lur Hart­vig Nii­holm. Nel­jan­da tee­ne­te­mär­gi päl­vis 2012. aas­tal staažikas kü­la­va­nem Ivar Ad­ler.

Kü­la­päe­val esi­ne­sid Lää­ne-Har­ju noor­te puhk­pil­lior­kest­ri liik­med, rah­va­tant­su­rühm Lok­sa Tant­si­jad Ee­li­ka Kras­mu­se ju­hen­da­mi­sel, imp­ro­tea­ter Im­pee­rium, trum­mar Tru­ba ning kont­ser­di and­sid ka Kai­sa Kai­sel, te­ma tü­tar Her­ta Nurm­sa­lu ja Art­hur Škur­ko koos sõp­ra­de Alar Kai­se­li ja Ai­var Nii­hol­mi­ga.

Kai­sa Kai­sel, Art­hur Škur­ko ja Ai­var Nii­holm esi­ta­sid kont­ser­di lõ­puks Vii­nis­tu kü­la hüm­ni, mi­da teist­kord­selt laul­di koos pub­li­ku­ga. Ur­ve Toom­puu ja­gas pub­li­ku­le lau­lu­sõ­nad ning sel­gi­tas, et te­gu on 1947. aas­tal loo­dud lau­lu­ga, mis rää­gib Vii­nis­tu kü­la mees­test, ka en­di­sest koo­li­ju­ha­ta­jast Jo­han­nes Sõs­te­rist, hi­li­se­mast kol­hoo­sie­si­me­hest Pärt­li Hel­mu­tist, kaup­mees Jo­han­nes Laa­ma­nist, en­di­sest pii­ri­tu­se­ve­da­jast Lud­vig An­der­ma­nist ja teis­test, kes olid pä­rast sõ­da jää­nud kü­las­se. Ur­ve Toom­puu kõ­ne­les põ­gu­salt kõi­gist sel­les lau­lus ni­me­ta­tud kü­lae­la­ni­kest, ke­da enam ei ole, ning lau­sus, et kui oled lau­lu sis­se sat­tu­nud, siis oled seal veel kaua.

Ül­la­tu­se­si­ne­ja­te­na osa­les kü­la­päe­val USAst Ok­la­ho­mast Vii­nis­tu­le tul­nud kunst­nik, Hart­vig Nii­hol­mi noo­re­ma ven­na Lem­bi­tu lap­se­laps Joo­nas Nii­holm, kel­le juu­red on Alt­toa ta­lust. Joo­nas Nii­holm avas en­di­ses söök­la­hoo­nes kuns­ti­näi­tu­se koos sõp­ra­de Dan­ny Gon­za­le­ze­ga Por­tu­ga­list, Da­ria Sti­lets­kaya­ga Uk­rai­nast ja Mat­hieu Syl­vest­re­ga Prant­sus­maalt. Nii Joo­nas Niiholm kui ka sõb­rad esi­ne­sid õh­tu jook­sul tant­su­de ja per­fo­rmant­si­te­ga.

Kü­la­päe­val sai kü­las­ta­da rah­va­ma­jas asu­vaid kü­la­muu­seu­mi ja lu­ge­mis­tu­ba ning saa­lis ran­na­kee­le nur­ka, kus õpe­tu­si ja­gas Mil­vi Ma­nits­ki.