Vene köögist ja kohvikutepäevast

2773

Tegin Aruküla kohvikutepäeval koos oma kokandusringi õpilastega vene köögi kohviku. Minu käest küsiti, kuidas kohvik endale nime sai.


LEENA MÖLS, Aruküla põhikooli vene kokandusringi juhendaja

Töötan vene keele õpetajana ja olen veendunud, et tõsta õpihuvi ja õpimotivatsiooni vene keele õppimise vastu, ei pea piirduma ainult tundidega. Õpilastele meeldib pärast tunde küpsetada pliine, valmistada pelmeene ja teisi vene rahvustoite. Neile meeldib, kui tutvustada vene kultuuri, reisida Venemaale, korraldada õppeekskursioone, vaadata multi- ja vene filme, osaleda projektides, õppida laule ja tantse. Iga õpetaja püüab leida erinevaid meetodeid, mis tõstaks huvi õpitava võõrkeele vastu, olgu see siis saksa, inglise või vene keel.

Eelmisel aastal soovisid seitsmenda klassi tüdrukud ja nende vanemad, et koolis oleks kokandusring – vene köök. Õpilased tahtsid valmistada vene toite ja täiustada oma vene keele oskust. Kodundusringi lõpetamisel,  juues samovari taga teed, süües vene toite ja vesteldes elu-olust, tuligi nimi meie kohvikutepäeva kohvikule. 

Rääkisin tüdrukutele, et suvel tuleb Arukülas kohvikutepäev ja küsisin, mida nad arvavad osalemisest. Noored olid kohe nõus. Pean tunnistama, et olin kindel, suve jooksul nad unustavad, kuid õigel päeval ootasid tüdrukud koolimaja ees.

Kohviku tegemine  on meeskonnatöö. Minu tingimus oli, et meid peab olema mitte üks või kaks, vaid rohkem. Palusin tüdrukutel valida menüü, et pärast koos arutada, mida teeme.

Vene   köök   on   väga   rikas   ja mitmekesine. Ettevalmistus kohvikuks algas koolis reede õhtul ja venis kella poole kaheni öösel. Valisime retseptid, jagasime omavahel ära  ja meeskonnad hakkasid tööle. Kõik võttis aega, kuna retseptid olid vene keeles ja tüdrukud pidid aru saama, mis seal kirjas on. Tore oli jälgida, kuidas nad siiralt rõõmustasid, kui said retseptist aru.

Tegime valmis salatid,  küpsised, koogid. Eriline koht vene köögis kuulub pirukatele, nendeta ei kujutata ette ühtegi tõelist pidupäeva. Pärmitaignast pirukaid ei saa aga ette küpsetada,  nendega alustasime laupäeva hommikul.

Kujundasime kohviku kooli ette koos näitusega, multifilme sai vaadata koolimajas.  Pakkusime samovarist teed. Teejoomine ei ole lihtsalt janu kustutamine. Selle juurde käib kindlasti ka jutuajamine ja uudiste vahetamine. Nii meiegi kohvikus. Õhtul olime väsinud, aga õnnelikud. Tüdrukud said kohviku külastajate käest kiita. Paljud küsisid toitude retsepte. Kui tüdrukutega lahku läksime, siis nad ütlesid, et päkad löövad tuld. Aga väsimus möödub ja alles jäävad ainult head mälestused.

Vene köök kohvikutepäeval andis võimaluse õpilastel konkreetse tegevuse kaudu tundma õppida veel paremini vene kultuuri üht osa – rahvustoite ja kombeid. Soovitan ka  kõikidel lugejatel katsetada erinevaid rahvuskööke, sealhulgas vene kööki. See mitmekesistab teie toidulauda.