
Parimaks äriprojektiks hinnati tudengite idee rajada Loksale Ettevõtluse Arenduskeskus.
Kuusalu valla mitmes külas ja Loksal võis alates reedest 11. maist kohata suurt gruppi välismaalasi, kokku üle 50 tudengi-õppejõu, kes tulid Eestisse Erasmus+ programmi kolmeaastase projekti lõpukoolitusele. Osalejaid oli kuuest kõrgkoolist ja kolmest organisatsioonist Rumeeniast, Saksamaalt, Hollandist ja Eestist. Ülesanne oli leida lahendusi, kuidas sotsiaalse ettevõtluse abil muuta kohalikku elu. Eestipoolsed vastuvõtjad olid Maaülikool, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Kolgaküla Selts. Seminar toimus Lahemaal tänu Kolgaküla Seltsi tegevjuhi Kaisa Linno initsiatiivile, kes osales samas projektis kahel varasemal aastal Maaülikooli tudengina.
Ta kirjeldas, et tudengitele tutvustati turistidele huvipakkuvaid kohti Lahemaa rahvuspargi külades Kuusalu vallas ja ka tervikuna Loksa linna. Grupi võtsid vastu kohalikud inimesed. Viinistust ja Pärispeast rääkis Kaisa Linno, Loksast Marija Kudrjakova ja Hanna-Eliise Kiviberg, Hara sadamast Reet Idavain, Kolga mõisas olid vastuvõtjad Annika Blum ja Meelis Rondo, Viru raba matkajuhid oli Maarja Orusalu ja Kaisa Linno. Lahemaa rahvuspargi reeglitest kõneles noortele Imbi Mets, Kuusalu valla sotsiaalprobleemidest Anu Kirsman, koolinoorte tegemistest Aili Kontus. Külastati ka Kuusalu kooli ja spordikeskust, Kiiu mõisa. Ööbiti Viinistu rannahotellis.
Nähtu-kuuldu põhjal said tudengid valida paigad, mille arendamiseks tuli välja mõelda ettevõte, mis lahendaks piirkonna probleeme, ja koostada äriplaan. Valitud teemade järgi jaguneti seitsmesse gruppi, tutvuti oma objektiga põhjalikumalt. Esmaspäeva õhtust reede hommikuni elati Tartus, koostati äriplaane. Reedel, 18. mail esitleti äriplaane Kolgaküla rahvamajas, kuulama ja hindama paluti kõik, kes neile kohalikku elu tutvustasid.
Iga esitluse järel esitati küsimusi. Kõige enam võttis sõna kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kes kommenteeris mitme äriplaani puhul, et Lahemaa eeskirjadega on noorte pakutud tegevused seal keelatud või piirangutega.
Kuusalu vallavalitsus pani parimale äriplaanile välja 100eurose preemia. Hindajad otsustasid pärast tuliseid vaidlusi anda preemia Loksa ettevõtluse arenduskeskuse äriplaanile kui kõige realistlikumale, mis saab töötada aastaringselt.
Loksale ettevõtluse arendamise keskus
Loksa kohalikku eluolu uurinud tudengid alustasid äriplaani tutvustamist stseeniga, kuidas noored lahkuvad oma kodulinnast, et leida mujal paremaid võimalusi ja töökohti. Tudengid jutustasid, et paljud ambitsioonikamad noored lähevad Loksalt mujale, kuigi ei tahaks, ent kohapeal pole piisavalt võimalusi.
Nad pakkusid, et looduslikult imekaunis Loksa linnas võiks olla kohalik ettevõtluse arendamise keskus, kust saaks abi, tuge ja julgust, et ellu viia oma äriplaanid või olemasolevat ettevõtlust elavdada, paremini turundada. Keskusesse pakuvad nad loenguid, töötubasid, noortele ka vaba aja veetmise kohta. Tudengite sõnul võiks kaasata eksperte, koole, mentoreid, ettevõtjaid, et luua tugev võrgustik, viia kokku tööandjad ja -otsijad, pakkuda ärituge.
Keskuses võiks nende arvates olla kogukonnaköök, mida saaksid kasutada need, kes soovivad valmistada toitu ja seda müüa. See ei saa olla kohe äritegevus, peab olema rohkem sotsiaalne missioon, mis elavdab kohalikku elu, tekiks tugevad kontaktid ja partnerlussuhted. Kus inimestel on tegevust, seal on nad õnnelikud ja rahul ega taha ära minna.
Äriplaani koostajad kommenteerisid Sõnumitoojale, et ülesanne oli nende jaoks ääretult põnev, kuna said selle käigus tutvuda paljude kohalike elanikega. Nad kiitsid Loksat ümbritsevat loodust ning sõbralikke inimesi. Kuigi tühje ja lagunevaid maju hakkas neile silma üsna palju, nägid nad potentsiaali, et kui rohkem noori jäävad kodulinna, võtavad nad need kasutusele.
Lahemaa Eliksiir
Teine rühm leidis oma äriplaanis, et Lahemaa vanad hooned oleksid ideaalsed peopaigad, kus korraldada unikaalseid, isikupäraseid pidusid – pulmi, sünnipäevi, firmapidusid. Ettevõtte nimeks pakkusid Lahemaa Eliksiir. Äriplaani tegijad selgitasid, et üha rohkem otsitakse tähtsündmuste tähistamiseks midagi teistsugust, miks mitte pakkuda vanu ja tühje hooneid, mille saab peo ajaks sisustada täpselt nii, nagu klient soovib.

Potentsiaalseid peopaiku leidsid noored Lahemaal mitu. Nad nimetasid Kolga mõisa, kus juba praegu pidusid peetakse, aga ka Viinistu endise koolimaja ja Pärispea piirivalvehoonet, mis seisavad tühjana. Tudengid lisasid, et eriti avaldasid neile muljet mahajäetud massiivsed nõukogudeaegsed majad. Samas tõdesid, et paljud neist on kasutuskõlbmatud, kuid kohalike inseneride nõul võiks välja valida, kus saaks pidusid teha ning kus mitte, siis küsida luba kohalikult omavalitsuselt ning saada kooskõlastus päästeametilt.
Hoonete renoveerimine läheks nende sõnul kalliks ning pidu seal poleks enam nii unikaalne. Dekoratsioonide ja sisustuse valmistamiseks oleks üliõpilaste sõnul hea kasutada kohalikke käsitöömeistreid ning oskustöölisi. Nende koolitamiseks ja ettevõtlusoskuste parandamiseks pakuvad töötubasid, mida saaks korraldada pidudest teenitud tulu eest.
Lahemaa Seiklus
Kolmas rühm soovitab Lahemaale käima panna turismibussi, mis Tallinnastki tuttav hop on hop off ehk hüppa peale-maha tüüpi buss. Tudengid selgitasid, et uurisid – Lahemaa on väga populaarne, turiste käib rohkelt: „Paljud väljasõidud Tallinnast piiruvad jalutuskäiguga rabas, kaugemale ei minda, sest ühistranspordiga liikumine on aeglane, mitmetesse kohtadesse ei jõua.”
Nende idee oli, et Lahemaa bussituuril võiks olla 11 peatust: Loksa bussijaam, Palmse mõis, Viru raba, Kolgaküla rahvamaja, Hara sadam, Pärispea militaarehitised ja endine kalakasvatus, Purekkari neem, Viinistu, Käsmu küla. Mohni saarele sõidetaks paadiga. Bussid hakkaksid tiirutama nende kohtade vahel. Igas peatuses jääks uue bussi tulekuni poolteist tundi.
Üliõpilased rääkisid, kuna busside peatumised on graafikus kirjas, võiksid kohalikud teha rahvatantsu, laulda, müüa käsitööd: „See oleks Lahemaa rahvale hea võimalus oma tegevust ja toodangut tutvustada. Peatuspunktides võiks olla kohalikud giidid, kes räägivad mahlakaid lugusid, mida Tallinna giidid ei tea.”
Kolga Mõisa Kinnisvara
Ka Kolga mõisas äripotentsiaali näinud tudengid kiitsid, et mõis ja selle hoov on imelised, kuid seal ei toimu midagi. Nad märkisid, et turistid tulevad mõisa juures korraks bussist välja, vaatavad ning sõidavad minema, ka restorani enam pole. Mõisal on tundengite silmis suur potentsiaal – üks suurimaid mõisakomplekse Eestis, keset Lahemaa ilusat loodust, Tallinnale ning maanteele üsna lähedal. Nad tõdesid, et mõisa areng peaks olema etapiviisiline, korraga renoveerimine läheks liiga kalliks. Alustada võiks nende arvates muuseumi laiendamisest, paremast turundamisest. Õueala avarust ja vaateid plaanivad kasutada väliürituste korraldamiseks, taastada restorani töö, luua ka kogukonnaköök, et kohalikud saaksid midagi valmistada turistidele ja turupäevadel müümiseks.
Hiljem saaks mõisakompleksis pakkuda suusa- ja rattarenti, virtuaalreaalsuse tuure, kunagi avada ka hotell või spaa.
Merekalda külalistemaja Pärispeal
Üks grupp koostas äriplaani Pärispea poolsaare tipus asuva nõukogudeaegse militaarehitise kasutuselevõtuks. Nad jutustasid, et uurisid Lahemaa majutusasutusi, selgus, ööbimisvõimalusi küll on, enamasti on need üsna kallid, vaid vähesed asuvad otse mere ääres.
Pärispea endise kalakasvatuse lähedal otse rannas asuva piirivalvehoone võiks teha Merekalda külalistemaja: „Loodusturism on tõusuteel, võiks olla hubane ja soodne külalistemaja kauni vaatega merele. Pikemalt peatudes saaks turist kontakti kohalikega ning tarbida Lahemaal pakutavaid teenuseid – kalapüüki, ratsamatku, rabajalutuskäike, kokandustunde. Ka meil oli põnev teada saada, kuidas villida kohalikke jooke, küpsetada kala.”
Voodikohti pakkusid nad külalistemajja 30, avatud oleks restoran, kus toitu valmistatakse kohalikust toorainest, tulu saaksid endale kohalikud tootjad. Külalistemaja võiks olla avatud aastaringi, sest ka talvel leidub Lahemaal tegevust.
Hara Missioon
Hara sadamasse ja saarele pakkusid tudengid seiklusparki, mis koosneks põgenemissaarest ning ellujäämislaagrist. Nad kirjeldasid, et taolisi seiklusparke on vähe ning meelitaks kindlasti kohale väga palju huvilisi. Seikluspargi soovivad nad siduda Hara sadama kunagise allveelaevade demagnetiseerimise teemaga. Külastajatele antaks lahendamiseks missioon, mille käigus tuleb ronida, nuputada, otsida, ehitada saarele sõiduks parv, tuld teha, läbida missioon edukalt ehk demagnetiseerida allveelaev enne, kui vaenlane seda märkab ja baasi õhku laseb.
Külastuskeskuse kontoris ja kohvikus saab anda tööd kohalikele noortele. Haras võiks seikluspargi juures olla ettevõtluskeskus, saaks teha koolitusi, et jagada kohalikele teadmisi ja ideid, kuidas luua ja arendada oma ettevõtet.
Nutikas Lahemaa
Viimase grupi äriprojekti oli Smart Lahemaa ehk Nutikas Lahemaa. Tudengid selgitasid, et sõnal nutikas on eri tähendused, kuid antud juhul võiks see tähendada, et kohalikud ettevõtted, elanikud ja turistid on omavahel seotud. Nad rääkisid, et kohalikel on sageli palju ebakindlust, turismiga tegelemine sõltub aastaajast, töökohti kodu lähedal napib, kuid soovitakse kindlat ja stabiilset tööd, mida minnakse sageli otsima kodust kaugemale.
Sarnaselt esimese grupi ettevõtluse arendamise keskusele leidsid ka nemad, et konsulatsiooniteenus peaks olema kohapeal ning kohalike vajadustest lähtuv.
Nad olid selle projekti tarbeks koostanud kodulehe platvormi, mille abil saaks teavet, kuidas võimalikult hästi ära kasutada kohalikke ressursse: „Me näeme enda ümber inimesi, aga ei tea nende oskusi ega tegelikku väärtust. Nende kokkuviimisest tuleks alustada. Erinevalt teistest konsultatsioonifirmadest ei soovi me olla liiga kallid, ei taha kohalike arvelt kasu lõigata. Ühest kohast peaks olema kättesaadav kogu pakett tugiteenuseid, kuidas alustada ja säilitada oma ettevõtet: IT-oskused, finantsteadmised, juriidiline ja turunduslik nõu, äriplaanide tegemine.”





