SILVER MEIKAR, Riigikogu liige
Täna Riigikogus vastu võetud liiklusseadus süütab rohelise tule trahvihirmus peatunud jalgratturile. Teatavatel tingimustel võib jalgrattur nüüd seadust rikkumata sõita ka kõnniteel. Sellega tagatakse ka suurem ohutus jalakäijatele ja autojuhtidele.
Liiklusseaduses puudutab jalgrattureid vaid pisike osa, kuid just selle üle toimusid kogu eelnõu menetlemise käigus kõige pikemad arutelud. Kõige tulisemaks läksid vaidlused majanduskomisjonis, kus arutati, mis tingimustel lubataks jalgratturid kõnniteele.
Kahtlemata kõige ohutum valik oleks kasutada jalgrattateed ja kergliiklusteed. Kuid neid ei ole piisavalt.
Teine võimalus on seadust rikkudes sõita kõnniteele. Tean mitmeid, kes on selle eest trahvi saanud.
Jalgrattatee puudumise ja ohtliku sõidutee eest peaks pigem trahvima kohalikku omavalitsust, mitte jalgratturit.
Ebapiisav jalgrattateede võrgustik häirib neid rattureid, kes soovivad auto või ühistranspordi kasutamist vähendada ja kasutada keskkonnasõbralikku jalgratast sõiduks tööle, kooli, sõbra juurde või lihtsalt perega nädalavahetustel, sest väljas on ilus ilm ja rattasõit on tore.
See, et sõiduteel liiklemine on ohtlik, mõistis ka eelnõu algataja, lubades kõnniteed kasutada kuni 13-aastastel ratturitel. Riigikogu toetas minu ettepanekut lubada kõnniteele ka noort jalgratturit saatvad vanemad.
Lisaks lubab uus seadus kõnniteed kasutada last rattatoolis vedaval jalgratturil. 10-15 kilogrammi tagumise ratta kohal viib sõiduvahendi tasakaalust välja ning suurendab kukkumisohtu. Väikest last vedades mõtled väga tugevalt enne, kui üldse julged rattaga sõiduteele sõita.
Tõeliselt tulised olid vaidlused teemal, et kas lubada ka kõik teised ratturid kõnniteele. Meie ettepaneku järgi võiksid nad seda teha juhul, kui sõiduteel liiklemine on ohtlik, kuid kõnniteel liigeldes ei tohiks nad ohustada jalakäijaid.
Kui jalgrattateed ega kergliiklusteed ei ole, peab jalgrattur sõitma autotee paremas ääres.
Ohtlikul sõiduteel sõitev jalgrattur on ohuks ka autojuhile.
Riigikogu toetas kompromissettepanekut, mis lubab jalgratturid kõnniteele siis, kui sõiduteel liiklemine on tee seisukorra tõttu ohtlik. Sellega lahendati ära ka nende jalgratturite mure, kes kasutavad seda transpordivahendit aastaringselt. Talvel, kui libe sõidutee on lumevallide vahele surutud, on kõnnitee kasutamine ainuke võimalus.
Uus liiklusseadus reguleerib esmakordselt ära (ka alla 13-aastaste) jalgratturite kohustused kõnniteel sõites: „jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgratta ja tasakaaluliikuriga sõita jalakäija tavakiirusega.“
Uus liiklusseadus kaotab sellega võimaluse trahvida jalgrattureid, kes jalgrattatee puudumise ja kehva sõidutee tõttu kõnniteel sõidavad. Oluline muudatus on ka see, et isegi siis, kui on jalgrattatee, on jalgratturil õigus sõita sõiduteel. Me ei taha ju, et rattasportlased kihutaksid 40-kilomeetrise tunnikiirusega jalgrattateel, kus sõidavad ka lapsed ja rulluisutajad.
Jalgratturite lubamine kõnniteele teatud juhtudel leevendab pisut keskkonnasõralikku liikumisvahendit kasutavate inimeste muresid ning suurendab ka jalakäijate ja autojuhtide ohutust.
Siiski ei või seda pidada mingiks võluvitsaks, vaid esialgseks lahenduseks niikaua, kuni Eestis pole korralikku jalgrattateede võrgustikku ja remonditud sõidutee ääri.
