Mart Maidre,
Veljo Tormise Kultuuriseltsi liige
Kui mehed läksid esimest korda Tartusse laulupidu pidama, keset heinateo aega, siis millest nad mõtlesid, millele lootsid, milliste sõnadega neid kodust teele saadeti?
Kui mehed Vabadussõtta läksid looma seda, mida maailmas veel olemaski polnud, ja ühe soomlase käest küsiti, kes Paju lahingus üles näidatud vapruse eest Vabadusristi pälvis, kuidas see käis, vastas ta, et eestlased põrutasid muudkui ees, ega meiegi maha jäänud.
Mis sellest kõigest välja tuli – Eesti Vabariik. Ja kui võrrelda nende kahe monstrumiga, kes meid teineteise võidu niiöelda vabastama on rebinud, siis päris inimsõbralik.
Aga millega oleme hakkama saanud meie, põlvkond, kel praegu 50-80 eluaastat turjal? Kui veel hästi pateetiliseks minna, siis milline on olnud meie panus isamaa altarile? Vastus on väga lihtne – me pidasime vastu, kuni lipp laulust tõusis, sest ta oli meis kõik olemas rohkem kui me ise oskasime arvatagi.
Aga kuidas nüüd edasi – x, y ja z põlvkonnad? Läheb keeruliseks? Ühe asja peaksid need põlvkonnad endale selgeks mõtlema. Selle, et siin oled sa sündinud, siin on su häll kiikunud, siin on isa-ema käed sind toitnud – siin on su õigused ja kohustused oma kodule, kallimale ja moodsa elu järgi karjäärile. Õigused ja kohustused on nagu vasak ja parem käsi, kui ühte ei ole, siis oled invaliid. Kui näed ainult enda õigusi ja unustad kohustused, jääd võlgu oma esivanematele, kes seda maad on sajandeid loonud. Sellel maal on vastu pidanud inimesed, kelle tööd tehes tekib armastus selle maa vastu, sõltumata rahvusest.
Meis kõigis on unelm vabast kodanikust, kes ise oma saatust kujundab. Aga üks asi on küll selge, et kui saatus sunnib võitlema, siis tuleb seda teha kohe, oma lipu all, vastasel korral võetakse sul kraest kinni ja sunnitakse sõdima ikkagi. Aga siis juhtub see võõraste lippude all, võõraste ideede nimel ja tappa aitame pärast nii omade kui võõraste pattude eest. Ning jama siis nende pronks- ja muldsõduritega.
Meie jõud on meie meeles, mõtlemisvõimes, suutlikkuses aduda ümbritsevat maailma, et viia nii ennast kui oma kalleid läbi eluvõitluste. Meie jõud on me keeles, naiste armsuses ja meeste meeles.
Elagu Eesti rahvas! Elagu lauljad, tantsijad ja pillimehed! Elagu Eesti vabariik!