
Loksale tehtud erand on andnud üle-eestilisele meediale kõneainet mitmeks päevaks.
Vabariigi valitsus kinnitas eelmisel neljapäeval, 15. juunil haldusterritoriaalse korralduse muudatused – Loksa linna ühendamine Kuusalu vallaga otsustati ära jätta.
Istungile järgnenud pressikonverentsil selgitas riigihalduse minister Jaak Aab, et Loksa linn ja Kuusalu vald ei ole isegi üritanud omavahel koostööd teha. Teenuste ja isikute liikumine ei ole kahe omavalitsuse vahel olnud sidus. Elanike küsitlused näitasid, et mõlemas omavalitsuses on inimesed ülekaalukalt ühinemise vastu. Loksa on erinevalt Kuusalust väga selgelt linnaline kogukond.
Tänavu veebruaris tegi vabariigi valitsus ühinemisettepanekud neile omavalitsustele, kus elanikke on alla 5000. Loksal linnal soovitati ühineda Kuusalu vallaga.
Vabariigi valitsuse meelemuutus tekitas nurinaid nii poliitikutes kui ka mitmes omavalitsuses üle Eesti. Neljapäeval teatas sundliidetava Lüganuse vallavolikogu esimees, et vald pöördub kohtusse, kuna ei nõustu sundliitmisega – ühe põhjendusena viitas ta Loksa kohta tehtud erandile: „Loksa on 2700 elanikuga, meie oleme suuremad.“
Uudistes seostati Loksa linna liitmata jätmist linnapea Värner Lootsmanni keskerakondliku kuuluvusega – on aastaid olnud erakonna Harju piirkonna juht.
Eelmine riigihaldusminister Arto Aas kommenteeris, et Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Valitsuse otsused tekitasid tema hinnangul pigem uusi konflikte, kõige enam kannatavad Loksa elanikud ise.
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes samuti – kui üks ja sama argumentatsioon viib Loksa ja Kuusalu puhul selleni, et neid ei liideta, ja mõnede teiste puhul, et liidetakse, siis võib see kohtu jaoks olla väga tõsine kaalutlusviga.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et vabariigi valitsuse otsus on mõistetav, aga ebaeetiline: „Kuusalu valla maksumaksja rõõmustab, maksuraha saab kasutada valla arendamiseks. Üldpoliitilised põhjendused on samas naeruväärsed, otsitud. Lootsmann kasutas oma mõjuvõimu ja säilitas enda vürstiriigi.“
Loksa volikogu IRLi valimisnimekirja esindaja Andres Kaarmann: „Mina saan aru, et Keskerakond pani vabariigi valitsuses veto Loksa liitmisele ja polegi oluline, milliste teenete eest Loksa linnajuhid privileegi välja kauplesid. Murettekitav on, et selline valitsemiskultuur on nüüd omavalitsuste tasandilt jõudnud Stenbocki majja.“
Reformierakonna Loksa osakonna juht Igor Ignahhin: „Raasiku vald nägi vaeva, et saada nõutud 5000 elanikku kokku, aga Loksa jäeti eraldi. Haldusreformi kriteerium oleks pidanud olema see, kui suur on omavalitsuste tulubaas elaniku kohta. Vabariigi valitsuse otsusega peatati Loksa linna areng pikaks ajaks.“
Linnapea Värner Lootsmann lausus Sõnumitoojale, et vabariigi valitsus on otsuse teinud, linnavolikogu esitas argumenteeritud arvamuse, valitsus võttis seda arvesse: „Eks muutusi tuleb veel, haldusreformi on tehtud pikka aega ja tehakse ka edaspidi.“
Loksa volikogu istungid
Neljapäeva, 15. juuni õhtul toimunud Loksal linnavolikogu istungi päevakorras oli ka ülevaade haldusreformist. Linnapea palvel jäeti see päevakorrast välja. Linnapea selgitas, et tuleb veel täiendavat infot.
Loksa volikogu kinnitas oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks ühe valimisringkonna. Loksa linnavolikogu jääb ka edaspidi 15liikmeliseks.
Samal istungil jagati kutsed teisipäeva, 20. juuni istungile.
Teisipäeval lausus linnapea volikogu istungil, et tänu Loksa osas tehtud otsusele tehakse mõne teisegi omavalitsuse kohta mõistlik otsus, näiteks Keila ja Nõo.
Sõnumitooja küsimusele, kuidas suhtub sellesse, et pärast vabariigi valitsuse otsust on teda meedias palju kritiseeritud, avaldatud karikatuure, vastas linnapea: „Väga positiivselt suhtun, sest õige otsus on tehtud tänase seisuga.“






