Kuna Kehra lahingu aastapäevaks, 4. jaanuariks ei ole jaamahoone renoveerimistööd lõppenud, lükati Vabadussõja murdelahingute muuseumi avamine 12. veebruarile.
Kehra jaamahoone augustis alanud rekonstrueerimistööd pidid lõppema enne jõule, kuid kestavad veel. Kuigi esialgu loodeti uuenduskuuri läbinud hoone pidulikult avada 4. jaanuaril, mil möödub 99 aastat Vabadussõjas murdeliseks kujunenud Kehra lahingust, sai novembri lõpus selgeks, et selleks ajaks valmis ei saa. Ehitajale anti kuu võrra ajapikendust ning Kehra jaamahoone ja sellesse rajatav Vabadussõja murdelahingute muuseum avatakse 12. veebruaril.
„Kui saime aru, et 4. jaanuar on avamiseks ebareaalne, otsustasime – kui selle maja korda tegemine on juba nii kaua veninud, ei ole midagi katki, kui veel kuu aega venib,“ põhjendas MTÜ Kehra Raudteejaam tegevjuht Anne Oruaas.
Avamiseks valiti päev paar nädalat enne Eesti riigi 100. sünnipäeva, et tähtis sündmus ei jääks suure juubeliga seotud ettevõtmiste varju: „Teist nii uhket ja ilusat maja pole terves Kehras. Ning see on väga nähtaval kohal, sinna on lihtne tulla.“
Tööd on lõpusirgel
Kehra jaamahoonet hakati Leader-programmi toetusel rekonstrueerima 2011. aastal. Esimeses etapis asendati eterniitkatus ja selle all olnud vana plekk-katus uue plekk-katusega, nagu oli 140 aastat tagasi ehitatud majal algselt. Ajaloolise välisilme taastamiseks tehti ka korstnad, vanade välistreppide asemel valati uued, fassaadilt eemaldati roheline värv, sees tehti lammutustöid, valati uus põrand, mille alla pandi põrandaküte ning vee- ja kanalisatsioonitorud.
2012. aasta kevadel jäi jaamahoone rekonstrueerimine rahapuudusel viieks aastaks seisma. Jätkata sai tänavu, kui Leader-programmist eraldati teise etapi töödeks 80 000 eurot, vallaeelarvest lubati kuni 181 808 eurot. Ehitama hakkasid OÜ Sulane ja OÜ BAuEst, kelle ühispakkumine oli 235 823 eurot. Tööd algasid 14. augustil ning kaks päeva hiljem sai vana maja esmakordselt sisse vee- ja kanalisatsiooni. Nüüdseks on jaamahoone saanud kolmekordse klaasiga puitaknad, taastatud on katuseäärsed puittalad ning puitpitsid, viis aastat tagasi rohelisest värvist puhastatud tellistest ja paekivist seinad kaetud kaitsekihiga.
„Väljast on hoone peaaegu valmis. Kaks treppi on vaja lõpetada ning panna paika uued vihmaveetorud, sest esimeses etapis paigaldatud torud jäid vandaalidele ette,“ lausus Anne Oruaas.
Jaamahoonesse ehitati ruumid kahele muuseumile – peagi avatavale Vabadussõja murdelahingute muuseumile ning edaspidi loodavale koduloomuuseumile. Kahe muuseumi vahelises peasaalis hakatakse eksponeerima vahetatavaid näituseid. Kehra muuseumiga samas tiivas ehk Aegviidu-poolses küljes avatakse veebruaris pitsakohvik, seda hakkab pidama Kuusalu pitsakohviku omanik Janno Valdmann. Majas on veel töötajate kontoriruum, 3 WCd, üks neist invatualett.
„Suuremad ehitustööd on tehtud, kuid nipet-näpet on veel – panna liistud, teha elektritöid, ka tualettides on üht-teist lõpetada,“ sõnas Kehra Raudteejaama tegevjuht.
Ehitustööde venimise ühe põhjusena nimetas ta ehitajate vähesust, kuna ettevõtjal on mitu objekti korraga käsil, teisalt olevat töö vahepeal takerdunud tarneprobleemide taha – tellitud ehitusmaterjal ei jõudnud õigeks ajaks kohale: „Nüüd seisab ka elektriku töö osaliselt ehitaja taga. Ta on küll usinasti töötanud, aga teha on veel palju.“
Anne Oruaas usub siiski, et kuu ajaga jõutakse kõigi töödega valmis.
„Ehitaja teab, et avamine on 12. veebruaril,“ märkis ta.
Sel päeval avatava Vabadussõja murdelahingute muuseumi kujunduse tegi graafiline disainer Moonika Maidre, ekspositsiooni ehitab disainifirma Red Hat.
„Tõeliselt ehedaid museaale on vähe – Valdo Praust restaureerib ajastutruud telegraafiaparaati ja telefoni, on veel üks vana, küla pealt saadud kasukas ja üks küünlajalg. Peamine on tekst ja pildid, sest Vabadussõjaga seotud vanu asju meil pole,“ selgitas MTÜ juht.
Fotod püsiekspositsiooni jaoks osteti riigiarhiivist, osa saadi kingituseks teistelt muuseumidelt. Lisaks stendidele tulevad ka niiöelda käegakatsutavad eksponaadid ja veel üht-teist, mida kuni avamiseni hoitakse saladuses. Muuseumi jaoks on kaitseministeerium eraldanud 5000 eurot, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon 6000 eurot katuseraha, toetanud on ka kohaliku omaalgatuse programm ja Anija vald. KOPi toetuse, 1991,60 euro eest osteti arvutid koos tarvikutega.
Mälestussammas valmib suveks
Anija vallavanem Arvi Karotam algatas möödunud kevadel Kehra lahingu toimumispaika, Lahinguvälja raudteepeatuse lähedale, 1940ndatel õhitud Vabadussõja mälestussamba taastamise. Kevadel korraldati selleks annetuste kogumise kampaania, mais toimusid Lahinguväljal talgud, kus osalesid peale Eesti kaitseväelaste ka liitlasvägede sõdurid.
„Lisaks annetustele oleme saanud toetusi kaitseministeeriumist, riigikogu fraktsioonidelt. Toetusi on veel tulemas ning lähiajal kuulutame välja hanke samba ehitaja leidmiseks,“ ütles Arvi Karotam.
Mälestussamba taastamiseks on annetuste ja toetustega kogutud ligi 40 000 eurot, kui palju läheb samba rajamine maksma, selgub pärast hanget, kuid vallavanem usub, et see jääb alla 100 000 euro: „Toetajate abiga saame raha kindlasti kokku. Vabariigi aastapäeva eel teeme veel ühe suurema annetuste kogumise kampaania, ka Vabadussõja murdelahingute muuseumi avamisel kutsume rahvast üles mälestusmärgi taastamiseks annetama. Peaksimegi selle taastama ennekõike annetuste ja toetuste eest, vallaraha ei ole sinna planeerinud.“
Endiselt on avatud Anija vallavalitsuse arvelduskontod, kuhu saab annetada Lahinguvälja mälestussamba taastamise toetamiseks. Kõigi üle 10eurose annetuse teinute nimed pannakse samba juurde tänutahvlile.
Esialgu oli mõte avada ka Lahinguvälja mälestussammas Kehra lahingu toimumise aastapäeval ehk 4. jaanuaril 2018. Praeguse kava kohaselt peaks see valmima Võidupühaks, 23. juuniks.
„Siis saame ka samba ümbruse kohe heakorrastatud. Heakorratööd on kavas teha talgute korras. Aasta pärast, 4. jaanuaril 2019, möödub Kehra lahingust 100 aastat, usun, et siis saame Lahinguvälja uue samba juures seda pidulikult tähistada,“ rääkis Arvi Karotam.