Jaanus Jalakas, EELK Kuusalu koguduse õpetaja
Peeter Paenurm kirjutas lehte unustatud Kuusalust ja tegi ettepanekud Kuusalu aleviku arendamiseks. Et tehtaks vallamaja Kuusallu, kus detailplaneeringus oli ette nähtud tehase vastu, et tekiks mingi kiriku ja vallamaja vaheline side. Pakkus välja tee taastamise Kordejaanile läbi Kuusalu tehase ja Kuusalu Soojuse vahelise ala, lootuses, et tehase mahajäänud paigad saaks kaunimaks.
Kirik oma kiriklatega on kuulunud alati kogudusele, kes on ka kogukond. Ei kiriklad ega kirikud ole kuulunud paljukirutud kirikuõpetajatele, vaid kogukonnale. Mõisad on kuulunud ikka eraomandisse. Kiiu mõisale leitakse kindlasti ostja, kes selle korda teeks, aga remonditult ei ostaks seda keegi, sest see oleks siis liiga kallis. Maardu mõis on hea näide.
Arvan, et Loksale sobiks vallamaja rohkem kui Kiidu. Ei ole vahet, kus Kuusalu vallamaja asub. Kolhoosikeskust me enam taastada ei saa, sest kolhoosiaeg on möödas ja armastatud Arnold Vungi sugust meest ka ei ole. Loksa oleks igati kaunis linnake, kus võiks olla valla keskus. Samas vallavanemaks sobiks elukogemustega ja kodukandi heaolu ja inimeste eest muretsev Värner Lootsmann, kes on juba küpsemas eas ega põe poisikeselikke komplekse. Samas oleks hea, kui tükike Lääne-Virumaast saaks meie valda. Eks siis volikogu saaks näidata oma võimekust ja vallavanema valla arengu ja investeeringute eest tööle panna. Praegu tundub, et vallavanem on hädas, kuna volikogust ei tule sõnumit valla arenguks ja nõnda on Urmas Kirtsi volikogule sunnitud ette andma, mida heaks kiita. Koalitsioonil mõtteid vähe ja igal liikmel omad mured. Seepärast on ka vist areng meil Kuusalu südames seisma jäänud, kuna ainuke võimalus valda arendada on pangast laenu võtta. Samas tuleks otsida investeerijaid meie valda. See nõuab aga koostööd ja sõbralikkust, mitte kärsitust ja kiirustamist.
Kui Loksale ei kõlba, siis Kuusalu vallamaja peaks olema Kuusalu keskuses ja Kuusalu kihelkonna, kogukonna, aleviku süda kirikaiaga peaks olema selline, mis tooks külalisi meilt ja mujalt kokku. Mitte, et me ainult tarbime ja lüpsame nagu lehma. Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks ehitada vallamaja Kuusallu ja korrastada kirikaed ning vabadussammas.
Kui arvatakse, et kirikhärra peab kõike kogudusele kuuluvat enda omaks, siis see nii ei ole.
Ma ei ela enam Kuusalus ja ütlen eemalt vaadates, et praeguse volikogu otsuste täideminemisel saab Kuusalust unustatud ääremaa ja Kuusalu vald kaob samuti. See volikogu koalitsioon läheb selle otsusega ajalukku.
Olen püüdnud vältida konflikte, sest kodurahu on väga tähtis ja ka valla juhtimine, aga praegu enam ei saa vaikida. Tahaks, et Kuusalu vald püsiks ka edaspidi keskusega Kuusalus. Ükskõiksus ja parteikuulekus on kõige halvemad siin elus. Hea on teiste raha jagada, aga ärme unustame ära inimest ja pea silmas ainult omakasu.
Julgen arvamust avaldada ja ei kahetse seda, sest on kurb, et praegune Kuusalu vallavolikogu koalitsioon on arvanud Kuusalu ajaloolise kihelkonna südame ajaloo prügikasti.
Poliitilise paratamatuse karmis ruumis ei kattu sõnad ja teod mitte alati. Ajalugu tuleb saatusest, lubadused ja sõnad aga tulevad kurgust, fabritseeritakse keele ja hammaste ning suulae abil ja ei tähenda tuhkagi, kui on tegemist truudusega. Alles südamehääle väljendatud sõnade puhul võib juttu olla truudusest või sõnamurdmisest.
Mõni aeg tagasi avaldas üks vallaelanik arvamust, et tundub, et Kuusalu valla opositsioon on mõistlikum ja targem, kui koalitsioon. Ja tõesti – poliitiline kemplemine ei ole ilus. Aga kurb on vaadata inimesi, kes koalitsioonileppe põhjal vaikivad ja teevad rumalusi ja on unustanud, mis on julgus seista oma kodukoha eest.
Omaaegne Kõue vallavanem ja praegune Kose koguduse juhatuse esimees Andres Õis, kes on ka Kuusalu vallas Joaveskil palju vaeva näinud, on öelnud: „Olenemata sellest, kuidas poliitikud kujundavad ja jagavad maailma ümber, on meie kohustus tugevdada kristlikku kogudust, püüda säilitada tulevastele põlvedele vara, mis on meie kätte usaldatud ja põlvest põlve edasi antud siin Maarjamaal viimased 800 aastat. Sellele usaldusele on rajatud meie visioon, tegutsemine ja vastutus“.
Ka kogukonna kohta kehtib see sõnum, sest nii kirikaed, kui surnuaed on meie esivanematega seotud.
Ärme siis unustame oma esivanemate kingitust meile, mis on vaja meil tulevasele põlvele edasi anda. Kiiu mõisa küll mitte.
