ÜL­LE NII­NE­METS lõ­pe­tab Ani­ja mõi­sas koh­vi­ku­pi­da­mi­se

„See po­le liht­ne ot­sus, sest meil on pü­sik­lien­tuur ja Ani­ja mõi­sa­koh­vik on ol­nud mul­le na­gu tei­ne ko­du,“ üt­leb Ani­ja Mõi­sa­koh­wi­ku In­nA­mo­ra­ta oma­nik Ül­le Nii­ne­mets, kes on ot­sus­ta­nud käe­so­le­va aas­ta lõ­pus koh­vi­ku­pi­da­mi­se lõ­pe­ta­da.

Ta sel­gi­tab, et küm­me aas­tat ta­ga­si alus­ta­ti Ani­jal pe­re­fir­ma­na, aga nüüd töö­ta­vad Ani­jal varem pea­ko­kad ol­nud poeg Mag­nus Nii­ne­mets ja tü­tar Maar­ja Vei­mer mu­jal ning ko­gu vas­tu­tu­se­koo­rem on te­mal: „Mul on to­re mees­kond ja koh­vi­kul lä­heb häs­ti. Kuid li­saks füü­si­li­se­le vä­si­mu­se­le on ka vas­tu­tu­se­ga seo­tud vaim­ne ja emot­sio­naal­ne pin­ge suur.“

Ani­ja­le tõi ar­mas­tus mõi­sa­kul­tuu­ri vas­tu
Kui küm­me­kond aas­tat ta­ga­si kor­ral­da­ti Ani­ja mõi­sas esi­me­si koh­vi­ku­te­päe­vi, müüs seal enda val­mis­ta­tut ka ko­du­kokk Ül­le Nii­ne­mets Viim­sist. Ta on ha­ri­du­selt koo­ri­juht, kuid pi­das väi­kest lil­le­poo­di. Kui sel­lest sai vil­land, te­gi tüt­re­ga paar aas­tat ko­du­gur­meed ja sel ajal osa­les Ani­ja koh­vi­ku­te­päe­val. Kui vei­di hil­jem ha­ka­ti sin­na koh­vi­ku­pi­da­jat ot­si­ma, kan­di­dee­ris.

„Mul on ol­nud to­hu­tu suur mõi­saar­mas­tus, tõm­bab mõi­sa­mil­jöö ja ro­man­ti­li­ne õhus­tik. Mõt­le­sin, et olen siin mõ­ne aas­ta, aga nüüd on ju­ba küm­me läi­nud,“ sõ­nab Ül­le Nii­ne­mets.

Ta mär­gib, et aas­ta­te­ga on mõi­sa­koh­vi­kust kas­va­nud Ani­ja mõi­sa­le olu­li­ne koos­töö­part­ner, kes pä­rast mõi­sa re­no­vee­ri­mist toit­lus­tab paar kor­da nä­da­las ka suu­re­maid selts­kon­di – ku­ni 100 ini­me­se­ga se­mi­na­re, pul­mi või muid üri­tu­si: „Il­ma nen­de­ta väi­ke koh­vik kü­las ära ei elaks. Piir­kon­nas teist sel­list nii-öel­da laud­li­na­de­ga koh­ta ei ole, an­na­me väl­ja res­to­ra­ni mõõ­du, meil on ko­gu aeg va­li­kus ka soe toit.“

Loe pikemalt 4. novembri Sõnumitoojast.