Seni pole me Kuusalu vallas märkimisväärselt palju turismi teemadel rääkinud. Põhjus ei saa olla asjaolus, et millestki justkui pole rääkida, sest rääkida on küll. Selles võib veenduda igaüks, kes Loksa tee alguses Viru rabast möödudes märkab tee ääres seisvaid kümneid autosid, ja ka see kohalik külamemm, kelle hoovi väljamaist keelt rääkivad turistid alatasa ära eksivad, otsides näiteks seda Mandri-Eesti põhjapoolseimat tippu.
Möödunud nädalal said turismiga tegelejad Kuusalu vallas esimest korda suuremas ringis kokku ning kaardistasid probleeme, mis nende teele seni on sattunud, ja püüdsid leida lahendusi.
Üks kõige olulisem turismiettevõtjale on tunda oma klienti: peale selle, et teada, kui vana ja kust on külastaja pärit, tuleb teadvustada, mida ta peab väärtuslikuks ja missugune on tema kultuuriruum. Seda teades saame pakkuda meelepärase programmi. Mõnikord võivad huvid olla palju lihtsamad, kui oskame ette kujutada. Eestit külastav turist võib olla äärmiselt õnnelik, kui viime ta mõnda kivi, loopealset või põlismetsa vaatama, meile tunduvad need tavapärased ja arvame, et kauge külalise jaoks on äkki liiga väheväärtuslikud. Tema tavapärases elupaigas ei pruugi neid aga sugugi olla ja on välismaalasele vägagi huvipakkuvad.
Et oskaksime oma klienti hiiepaika või rändrahnu juurde viia, peavad need olema hästi tähistatud ja varustatud looga. Paljud turismiettevõtjad tõdesid, et polegi teadlikud oma piirkonna ühest või teisest väärtusest. Enamgi veel, ei teata ka lähikonna sportimis- ja toitlustusvõimalusi, sündmuseid, teenusepakkujaid. Seesugust infot saame omada, kui teeme koordineeritud ja järjepidevat koostööd, jagame infot ning kohaliku omavalitsus on meid ettevõtjatena väärtustanud.
Üha enam oluliseks on muutunud koostöövõrgustikud turismiettevõtjate vahel. Turist teeb otsuseid talle personaalselt esitatud soovituste alusel. Oma head teenust tõestanud ettevõtja soovitab reisijale teisigi tegevusi, mille headuses võib kindel olla. Nii võib matkasell mitu päeva liikuda ringi ühe võrgustiku liikme juurest teise juurde, jätta siia oma raha ning võtta kaasa häid mälestusi.
Ka oma ettevõtlust toetusrahade abil elavdada soovijatel on tulevasel rahastusperioodil senisest olulisem teha koostööd. Rahastusvõimaluste pakkujad ja projektide hindajad on järjest enam hakanud väärtustama neid projekte, kus ettevõtjad või ühendused on loonud midagi koostöös, sest sellisel moel tegutsedes saab tulemuseks suurema mõju, kui individuaalselt toimetades. Turismiettevõtjad, kes tegutsevad teadlikult üksi, kartes konkurentsi ja ärisaladuste paljastumist, on tegelikult pigem kehvemas situatsioonis.
Koordineeritud koostöö on meie turismiettevõtjate edu võti. Peame üheskoos kaardistama piirkonna huvitavad objektid, kõik teenusepakkujad, sündmused, et tekiks ühtselt hoomatav infopagas, kust noppida siia reisijale meelepärased ja vajalikud teenused.
On võimalik panna vägagi sisukas programm turistile kokku vaid me kohalike kogukondade abiga, kui on olemas info, mida siin pakkuda. Miks ei võiks näiteks saksa pensionärile näidata, kuidas siinne rannarahvas oma igapäevatoimetusi tegi, viies ta hommikul võrgule, näidates päeval kalavõrkude parandamise oskust ning pakkudes mõnes kodurestoranis õhtusööki kohaliku lõõtsamehe muusika saatel. Kindlasti meil on, mida näidata, ning oleks ka kohalikke inimesi ja vabaühendusi, kes pärimust tutvustaksid.
Seega, vajutagem päästikut! Teeme rohkem koos – turismiettevõtjad, vabaühendused, kohalikud elanikud ja omavalitsus.
