
Muusikalisel pärastlõunal „Tormis Kõrveaial” VELJO TORMISE sünnikodus Kuusalu vallas Aru külas Kõrveaia talus oli ligi 400 osalejat.
ERE UIBO
ÜLLE TAMM
Mullu jaanuaris lahkunud helilooja Veljo Tormise auks ning Veljo Tormise kultuuriseltsi 20. sünnipäeva puhul korraldatud kontsert „Tormis Kõrveaial” tuleb muuta iga-aastaseks traditsiooniks – nii leidsid korraldajad ning paljud kuulajad pärast 13. augustil toimunud kontserti.
Kontserdi-vestlusringi korraldusmeeskonnas olid Veljo Tormise kultuuriseltsi liikmed. Seltsi tegevjuht Ulvi Rand oli kunstiline juht ja kutsus esinejad. Seltsi liikmed Aleksander Skolimowski oli projektijuht ning Tõnu Idavain hoolitses tehnilise teostuse eest. Kavalehtede ja plakatite kujunduse tegi Kristin Kalamees.
Ulvi Rand rääkis, et seltsil oli plaanis teha Tormise mälestuskontsert igal juhul: „Akadeemiline tänu oli Tormisele tehtud. Algusest peale oli plaan teha kontsert just helilooja sünnikodus Kõrveaial, saada kokku Veljo Tormise sünnipäevanädalal kohas, kus kõik 7. augustil 1930 alguse sai. Vaimusilmas nägime kontserti täis helilooja loomingut ja vahetuid mälestusi ilma tähtsate kõnedeta. Samas teadsime, et kontsert peab tulema kõrgetasemeline ning allahindlust teha ei tohi. Kui vallavalitsus lubas õla alla panna ja rahastusega toetada, sündis täpsem plaan ja kontserdi suurus. Toetust saime ka kultuurkapitalist. Korraldamisel olid väga suureks abiks Kõrveaia omanikud Janne ja Andres Nurja.”
Ta lisas, et kõik esinejad, kellega ühendust võttis ning kontserdist rääkis, olid nõus tulema, kuid paljudel oli see kuupäev juba kinni. Tulla said RAM, Mari Jürjens, perekond Johanson, Kolga-Kuusalu kammerkoor. Kontserti helindas Tanel Klesmenti meeskond. Mälestusi Tormisest kui looduskaitseseltsi auliikmest olid rääkimas Maido Urbas ja Leo Laanetu. Kosutuseks said kõik külalised osa ühisest söömaajast. Pakuti Veljo Tormise lemmiktoitu mulgiputru ja karaskit, mille valmistas Liina Veeleid meeskonnaga. Kohviku oli avanud Valkla rannarestoran ning käsitööõlle tegija Veldi ja Tütred Leesi külast.
Tormise sünnikodu taga aianurgas on helilooja büst ning bassivõtmekujuline mälestuspink, keskel kasvab tamm. Mälestusnurga autor on arhitekt ja Tormise-seltsi liige Aleksander Skolimowski. Büsti juurde tõid kontserdikülastajad lilli. Hauda heliloojal pole. Tormise tuhk on puistatud Kolga lahte.
Kontserdiga jäi Aleksander Skolimowski väga rahule: „Kukkus välja väga südamlik. Pärast ütlesid mitmed, et rõõm on näha, kuidas talu on hoitud kui kultuuritemplit ja nii palju vaeva nähtud. Kõrveaial oli hea võimalus kokku saada, nautida head muusikat.”
Ulvi Rand märkis, et septembris on plaanis korraldusmeeskonnaga kokku saada, kaasata lisaks Tormise-seltsi liikmetele tunnustatud kultuuriinimesi: „Sama pealkirja all toimub ka järgmisel aastal midagi Tormise sünniaastapäeva ja lauritsapäeva paiku.”
Ulvi Rand rääkis, et lisaks muusikainimestele ja Tormise lähedastele olid pooled kuulajad kohalik vallarahvas: „Paljud polnud Kõrveaial varem käinud, nüüd avanesid võimalus ja põhjus.”
Veljo Tormis asutas kultuuriseltsi 1997. aastal. Ulvi Rand lausus, et selts on nüüd saanud täiskasvanuks: „Võtame kaasa suuna ja teadmised, mis Tormis meile jättis.”
Veljo Tormise lesk Lea Tormis ning poeg Tõnu Tormis olid pärast kontserti väga tänulikud. Nad ütlesid, et laululooja elab edasi, kuni ta loomingut vajatakse, kuni on lauljaid ja kuulajaid – osasaajaid ja kaasakõlajaid: „See sai taas tõeks Kõrveaial südamlikumalt ja kodusemalt, kui mälestuskontsertidel pidulikes linnasaalides. Sünnipaigal on südames eriline koht. Pererahval on imeline võime suure tööga taastada ja ellu äratada sünnikodu välimus, kohavaim, eluhingus. Regilaulu iseloomulik põhimõte on kordus. Loodame Kõrveaia muusikasündmuste kordumajäämist.”
Lea Tormis kommenteeris Sõnumitoojale, et eriti meeldis, kuidas RAM laulis „Pikse litaaniaga” vihma välja „Kõik muusikud olid suurepärasel tasemel, igal neist oma side Veljoga. Mitmed vanad laulud said nüüd Kõrveaial uue tähenduse. Talu andis kontserdipaigana erilise atmosfääri, saalis poleks see võimalik. Ei uskunud, et Kõrveaiast võib saada nii kena paik, olen väga tänulik noorele pererahvale.”
Helilooja, Veljo Tormise fondi tänavune stipendiaat Tauno Aints, kelle loodud on paar aastat tagasi Kuusalu vallas esietendunud „Lauritsa lubadus”, ütles, et kontsert jättis väga südamliku ja erilise mulje: „Muusika mõjus vabas looduses ja erilises talus väga kõnekalt. Hoolitsetud, kaunis koduõu, läbimõeldud korraldus tekitasid kindla soovi järgmisel aastal uuesti tulla.”
Kolga-Kuusalu kammerkoori dirigent Taavi Esko kommenteeris, et kontsert oli terviklik, kollektiivid täiendasid üksteist: „Oli huvitav kuulata, kuidas RAM esitas Tormise pulmalaulude tsüklit, meeskoor oli tema lemmikkooriliik. Omal ajal sai Veljo Tormiselt küsitud, kas tohime tsüklile juurde panna liikumise. Saime heliloojalt loa ja õnnistuse.”
Ta meenutas, et kui sattus 2000. aasta paiku esimest korda Kõrveaiale, oli vaatepilt kole: „Kasvasid nõgesed, aed oli räämas. Käisime Kolga-Kuusalu kammerkoori lauljatega hoogtööna abiks, külvasime muru. Nüüd on pilt teine.”
Kõrveaia ostis 1904. aasta 5. jaanuaril Veljo Tormise vanaisa Johannes Sturm. Veljo Tormis sündis seal 7. augustil 1930 ja elas koos vanematega aastani 1935. Kõrveaia jäi Tormise suguvõsa kätte kuni aastani 1970. Siis müüdi koht Aleksander Lõssovile, kes oli tuntud sportlase Joann Lõssovi vend. Lõssovitelt ostsid Kõrveaia 2000. aastal Andres ja Janne Nurja. Lisaks kontsertidele ja etendustele kasutatakse Kõrveaiat koolituste kohana, see on Polügonimatkade maasturautodega loodusretkede alguskoht. Kõrveaia ei ole avalikuks kasutamiseks vaid eraomand, mille külastamiseks tuleb eelnevalt kokku leppida.