TARMO LILLSOO nautis Hawaii Ironmani väljakutset

278
TARMO LILLSOO pärast Hawaii Ironmani maailmameistrivõistlusi. Foto erakogust

Oktoobri alguses toimus Vaikse ookeani Hawaii saarestikus triatlonimaailma tippsündmus – Hawaii Ironman maailmameistrivõistlused.

Maailmameistrivõistluste täispikale triatlonidistantsile, milleks on 3,86 kilomeetrit ujumist, 180,2 kilomeetrit jalgrattasõitu ja 42 kilomeetrit jooksmist, pääses osalema ka Tarmo Lillsoo Kehrast.

Pääsme Hawaii Ironmanile andis edukas sooritus Tallinna Ironmanil. „Tallinna Ironmanil läks hästi. Sain tulemuseks 9:48 ja minu klassis andis see aeg üllatuslikult kolmanda tulemuse,“ kirjutas Tarmo Lillsoo Põrgupõhja orienteerumisklubi blogis.

„Hawaii Ironman on üks ainulaadsemaid võistlusi, kus triatlon tuleb läbida väga rasketes tingimustes – 35kraadises kuumuses ja raskel rajal laavaväljade vahel. See on võistlus, milleks treenitakse pikki aastaid ja kuhu pürgivad enamik triatleetidest üle maailma,“ rääkis Tarmo Lillsoo Sõnumitoojale.

Kümme päeva enne Hawaii Ironmani starti jäi Tarmo Lillsoo haigeks: „Kõigepealt arvasin, et nohu on kolme päevaga möödas, aga seekord nii lihtsalt ei läinud. Viimane nädal enam trenni teha ei saanud. Lootsin, et kohapeal soojas klaarib kiirelt ära. Läks küll paremaks, aga ikkagi oli tervis jama. Võistlusteks oli aga treenitud ning mitteosalemine ei tulnud arutusele.“

Tarmo Lillsoo plaan oli võistlus läbida rahulikult. „Esimese kilomeetri ujusin tempoga 1:55, mis on väga hea. Kuidagi aga lagunes ujumine ära nii, et viimasel kilomeetril oli tempo 2:19, millegipärast hakkas ka pea ringi käima,“ kirjeldas ta ning lisas, et tema trump on vahetusalade läbimine – mõlemad vahetusalad läbis eeskujulikult ja aega raiskamata. Rattasõidul oli algus raske: „Kui tavaliselt tunnen, et valitsen ratast ja jõud läheb ratta kiirusesse, siis nüüd oli tunne selline, et pean ratast edasi viima, ja seda raske tööga. Kui jõudsin 75 kilomeetrile, hakkas pikk ja meeletu tõus, sain ratta tõusudel kuidagi paremini liikuma ja eluvaim tuli tagasi. Tagasiteel oli tuul kergelt tagant ja sõit kulges lõbusamalt.“

Jooksus olid esimesed kaks kilomeetrit Tarmo Lillsoo sõnul enam-vähem, aga siis oli jälle raske: „Sama, mis rattasõidu alguses ja ujumise lõpus. Kui pulss läks üles, hakkas pea ringi käima. Mul oli vaja veel 40 kilomeetrit läbida, ja seda väga palava päikese käes. Hakkasin vaikselt tiksuma. Viimastel kilomeetritel tegin juba päris jooksu. Kui muidu oli pulss jooksus ligikaudu 135, siis viimastel kilomeetritel suutsin selle viia juba üle 150. aga väljakutsed on nautimiseks ja see mis ei murra teeb võitlejaks.“

„Need emotsioonid ja kaasaelamine, mis lõpus toimub, on kõike seda väärt, ja emotsioon, mida endale sealt laed, annab sõna otseses mõttes sportlikud tiivad, mis kannavad veel päris pikalt,“ rääkis ta.

Tarmo Lillsoo esindab triatloniklubi 21CC, tema treener on Jüri Käen. Tänavu oli Hawaii Ironmanil osalejaid ligikaudu 5000, nende hulgas kvalifitseerusid viimase kolme aastaga 21 eestlast.

Eelmine artikkelEesti maa uus väärtus
Järgmine artikkelKol­ga koo­li köök sai 10 aas­ta­ga kor­da