Viljavõtt käib, kuid saagid jäävad väga viletsaks, tõdevad põllumehed.
„Seis on väga nutune, lausa katastroof,“ kommenteeris tänavust viljasaaki Anija valla OÜl Koplimäe Agro omanik Ago Pärnamäe.
Tema ettevõttel on vilja 1300 hektaril. Esimesed 400 hektarit said eelmisel nädalal koristatud. Selle põhjal hindas Ago Pärnamäe saagikuse tavapärasest rohkem kui poole väiksemaks: „Eelmisel aastal sain taliotra 5 tonni hektarilt, sel aastal tuleb alla 2 tonni. Vili on lühike, pea väike ja terasid vähe.“
Ka Eesti mullune parim taimekasvataja Ivo Eenpalu Arukülast tõdes, et aasta on viljakasvatajale karm: „Kui vihmastel aastatel vilja on, pigem on mure, kas põllud kannavad ja on koristusilma, siis põud on nagu tulekahju, mis ei jäta ka nagi seinale.“
Tal on teravilja maas 1000 hektaril. Esimese paarisaja hektari koristamise tulemused olid 0,5 tonni rüpsi ja 2,3 tonni talinisu hektarilt tavalise 5-6 tonni asemel. Ka talirapsist ei looda ta tavapärast saagikust.
„Arvan, et kõige keerulisem saab olema varajase odraga, mis sai külvatud mai alguses. Kuna see jäi põua kätte, siis kasv peatus, kui hiljem sadas vihma, tulid uued võrsed – nüüd on pooled pead täiesti valmis, pooled rohelised. Midagi pole teha, peab koristama, kui ootama jääda, kukuvad valmis pead küljest. Kolmas häda on odraga, et see on väga lühike ja keeruline heedri peale saada,“ rääkis Ivo Eenpalu.
Kuusalu valla Leedikõrve Taimekasvatusühistul on vilja 670 hektaril. Ühistu juht Jaanus Hein nii kehva vilja-aastat varasemast ei tea: „Põllud on nii kuivad, et praod on sisse murenenud. Kui eelmisel aastal saime rekordsaagid, siis tänavune on sellele vastupidine rekord. Varast otra saime mullu üle nelja tonni hektarilt, tänavu isegi vähem kui tonni. Ja vili on nii madal, et heeder võtab kive vaat et rohkem kui vilja.“
Selle aasta vilja põllumeeste kinnitusel enam päästa ei saa, küll aga oleks vihmast abi järgmiseks aastaks – talivilja külviaeg on algamas, kuid kuivas mullas vili ei idane.
Kõrgemast hinnast pole abi
Kuigi vilja hind on maailmaturul tõusnud – tonn maksab tavapärasest 40 eurot rohkem, ei ole see põllumeestele suureks abiks, kuna osa viljast on kevadel fikseeritud hinnaga ette kinni pandud.
„Kogu aprilli sadas ja keegi ei osanud prognoosida, et läheb nii kuivaks. Õnneks olen sel aastal fikseerinud pisut vähem kui tavaliselt, kuid näiteks odra puhul ei tea, kas saan üldse lepingukoguse täis. Sealt võib tulla veel sanktsioone,“ ütles Ivo Eenpalu.
Koplimäe Agrol on pool saagist möödunud talvel-kevadel kinni pandud.
„See pool saaki, mis nüüd kätte saame, tuleb anda fikseeritud hinnaga, kallima hinnaga pole enam midagi müüa,“ tõdes Ago Pärnamäe.
Leedikõrve ühistu ei fikseerinud hinda väga suurel viljakogusel, kuid ka tavapärasest kallima hinnaga müük ei korva Jaanus Heina kinnitusel madalat saagikust.
Möödunud nädalal toetas valitsus põuakahjude leevendamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutusele 20 miljoni euro eraldamist. Selle abil soovitakse luua võimalus põllumeestele soodsa laenu andmiseks ning toetada käendusi.
„Kahjud on suured, aga abid minimaalsed, 20 miljonit on Eesti peale väga väike summa, abi oleks siis, kui see oleks ühe maakonna peale,“ arvas Ago Pärnamäe.
„20 miljonit on kindlasti parem, kui mitte midagi. See on selge, et rahalisi raskusi põllumeestel sel aastal tuleb ja hea, kui riik aitab tänavusi kohustusi järgmistele aastatele pikendada,“ märkis Ivo Eenpalu.
Minister Tarmo Tamm lausus Alavere viljakuivati avamisel: „Mul on väga hea meel, et pankurid tulevad põllumehele vastu. Pangaesindajad on öelnud, et põllmehed on nende kõige paremad kliendid ja kõige paremaid kliente ei taha keegi petta. Arvan, et samamoodi talitavad ka vilja kokkuostjad.“
Minister kinnitas, et vaatab koos PRIA esindajatega üle variandid, kuidas on võimalik teha põllumeestele ettemakseid. Valitsus on pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole ning eelmisel nädal saadi sealt kiri – Euroopa Komisjon palub Eesti põuakahjud kokku arvestada.