
Kuusalu valla uue üldplaneeringu rahvakoosolekul Kiiu lasteaias osalesid maanteeameti esindajad.
Maanteeametil on plaanis sulgeda Tallinna-Narva maanteel Kuusalu vallas paljud mahasõidud, kohalike jaoks planeeritakse kogujateid. Kui maanteeameti esindajad neljapäeval, 23. novembril Kiius üldplaneeringu arutelul punase ristiga tähistatud sulgemiskohtadega kaardi ekraanile kuvasid, järgnes sel teemal tunnipikkune vestlus ligi saja kohaletulnuga.
Tallinna-Narva maanteel on praegu Kuusalu valla piires paarkümmend mahasõitu, mis on külaelanikele kõige otsem tee koju. Nende sulgemine ja liikluse korraldamine kogujateede abil põhjustaks paljudele mitmekilomeetrise ringi. Maanteeamet on aga otsustanud, et liiklusohutuse tagamiseks tuleb suure liiklustihedusega neljarealisel maanteel samatasandilisi mahasõite vähendada.
Planeeringute menetlemise talituse juhataja Marten Leiten ja liiklusohutuse peaspetsialist Reigo Ude kinnitasid, et kelleltki ei võeta juurdepääsu ära, ühtegi mahasõitu ei panda kinni enne, kui kogujateed pole valmis. Nad märkisid, et üldplaneering loob alles võimaluse – mahasõite hakatakse sulgema järkjärgult, see on pikaajaline tegevus, eelistatakse kõige liiklusohtlikumaid kohti, eelnevalt koostatakse projekt, koostamisel kaasatakse kõik asjassepuutuvad isikud ning pärast projekti valmimist läheb alles ehituseks. Nad lubasid, et iga suletava ristmiku puhul toimuvad projektide avalikustamised ja avalikud arutelud, kohalikud elanikud saavad kaasa rääkida.
Maanteeameti esindajad teatasid veel, et amet on seisukohal – ristmike normikohane vahe peab olema maanteedel 5-10 kilomeetrit. See põhimõte on paika pandud juba varem.
Reigo Ude selgitas, et maanteeamet tegi möödunud aastal liiklusohutuse analüüsi, milles lähtutakse nullvisioonist ehk ükski inimene ei tohi saada maanteel vigastada ega surma: „Sellise kaliibriga maanteel ei peaks olema praegusel kujul mahasõite, vaid eritasandilised liiklussõlmed, et raskeks liiklusõnnetuseks oleks võimalus väga väike.”
Mahasõitude üks ohte on külgkokkupõrge, tõsiste tagajärgede vältimiseks ei tohiks kokkupõrke ajal olla kiirus üle 70 kilomeetri tunnis. Tallinna-Narva maanteel on talvel kiiruspiirang 90, suviti 110.
Küsimusele, kui palju on mahasõitudel liiklusõnnetusi toimunud, jäi maanteeameti esindaja vastuse võlgu, kuid rõhutas, et ei maksa õnnetusi ootama jääda, vaid teha kõik selleks, et neid ei juhtuks.
Rohkem tunneleid
Maanteeamet on juba hakanud trossidega sulgema tagasipöördekohti. Samas jalakäijatel ei ole sageli muud varianti teisele poole teed saada, kui trossidest üle ronida. Leiti, et kui Kuusalu aleviku lastele on kooli minekuks maantee all tunnel, võiks samasugune olla ka 1-2 kilomeetrit Kiiu poole, kus teisel pool Tallinna-Narva maanteed on samuti mitmeid elumaju ning lastel tuleb kooli minekuks valida, kas minna otse üle maantee või Kuusalu tunneli kaudu suure ringiga.
Maanteeameti esindajate vastus oli, et tunnelite ehitamine on kallis, läheb maksma ligi miljoni, riigieelarves pole võimekust neid nii kiiresti rajada, kuid üldplaneeringusse tasub kirja panna, et oleks markeeritud, kus on vajadus.
Vallaarhitekt Kadi Raudla lisas, et tunneli rajamise ettepanek on juba üldplaneeringu eskiislahendusse tehtud Kuusalu küla ja aleviku vahele ning vajadusel saab selle ettepaneku teha ka teistes lõikudes.
Külade esindajad olid mures Tallinna-Narva maantee ääres asuvate bussipeatuste pärast. Maantee ääres on pimedal ajal käia ohtlik, maanteeamet võiks mõelda, kuidas teha tee bussipeatusesse turvalisemaks. Eriti keeruliseks muutub bussipeatuste kasutamine pärast teeotste sulgemist.
Pakuti, et võiks olla kas või kruusatee lõik heki taga, nagu on Kivisilla peatuse juures. Maanteeameti esindajate sõnul lahendatakse sellised küsimused projekteerimisel, kus vaadatakse iga konkreetset juhtumit eraldi. Kogu Tallinna-Narva maantee äärde kergliiklusteed rajama ei hakata, kuid juurdepääsud bussipeatustele peavad saama lahenduse. Üldplaneeringus pannakse paika põhimõtted Tallinna-Narva maantee mahasõitude vähendamise kohta, täpsemalt hakatakse lahendama projekteerimisel.
Küsimusi tekitasid ka kogujateed. Uuriti, kas nende asukohti saab veel muuta ja lisada, sest külade piirid ja asustustihedus on muutunud. Juhiti ka tähelepanu, et kui autodele on teeotsad kinni pandud, siis pole kohalikul omavalitsusel võimekust kõikide kogujateede eest hoolt kanda, talvel neid lumevabana hoida, need peaks jääma asjast huvitatud osapoole ehk maanteeameti teedeks.
Vallaarhitekt ütles, et üldplaneeringus vaadatakse lahendus veel üle ning vajadusel tehakse muudatusi seonduvalt esitatud ettepanekutest.
Millised ristmikud on plaanis sulgeda, leiab Kuusalu valla kodulehelt üldplaneeringu materjalidele lisatud Tallinna-Narva maantee kaardilt.
Rannaparklad, kergliiklusteed
Kui maanteeameti esindajad lahkusid, juhatas teise poole koosolekust sisse üldplaneeringu koostaja Skepast&Puhkim projektijuht Triin Lepland, kes andis ülevaate planeeringu koostamise protsessist.
Andineemelt tuli ettepanek, et igas rannakülas võiks olla vähemalt üks väikesadam. Juttu oli ka sellest, et maaeluministeerium kaardistab väärtuslikke põllumajandusmaasid, mille sihtotstarvet edaspidi muuta ei tohi.
Kiiu ümbruse elanikke huvitas tootmismaa planeerimine Kiiu ja kooli vahele – rõhutati, et ettevõtjad peavad arvestama kaitsmata põhjaveega alaga.
Nagu üldplaneeringu Kuusalu arutelul, räägiti ka Kiiu kohtumisel sellest, et üldplaneeringus on võimalus muuta 25 protsenti krundist tootmismaaks, erihoonete ehitamine lubatud ei ole, tootmine peab jääma elumaja piiresse.
Kadi Raudla selgitas, et see ettepanek tuli Lahemaa rannaküladest, kus soovitakse suviti pakkuda oma hoonetes majutust, müüa käsitööd või suitsukala. Kuna ettepanek on saanud palju vastukaja, siis on vajalik seda võimalust täpsemalt lahti kirjutada või siis piirkonniti üle vaadata.
Kadi Raudla märkis, et üldplaneeringuga on plaanis paika panna ka suuremate randade, Valkla, Salmistu, Andineeme ja Kolga-Aabla parkimis-alad. Salmistu ja Valkla vahel võiks olla avar parkla neile, kes soovivad minna randa.
Salmistu külast tuli märkus, et Tipu tee juures oli varem madala veega lasterand, nüüd on selle hõivanud surfarid, seega tuleks neile parkimiskohtade loomise asemel mõelda, kuhu teha uus lasterand.
Koosolekul uuriti veel kergliiklustee kohta, selgus, et Tallinna-Narva maantee äärde pole seda planeeritud. Kadi Raudla rõhutas, et üldplaneering küll märgib ära kõik võimalikud marsuudid, aga ehitama hakatakse tähtsuse järjekorras, kõige olulisemad on koolide ümbrused, tihedama liiklusega alad. Kuusalu volikogu liige Margus Soom sõnas, et tuleks käed lüüa Jõelähtme ja Vihula vallaga ning luua Tallinna-Lahemaa kergliiklustee. Kadi Raudla sõnul on võimalik kergliiklustee kavandatud pigem Vana-Narva maantee äärde.
Koosoleku lõpus nentis vallaarhitekt, et kuna aeg on piiratud ja külade probleemid väga erinevad, pole võimalik üldplaneeringut iga küla kaupa arutada. Ta palus küladel ja huvitatud isikutel veelkord materjalid üle vaadata ning oma ettepanekud vallavalitsusele saata.
Külade esindajatelt oodatakse üldplaneeringusse ettepanekuid detsembri keskpaigani.





