Möödunud aastal uppus Eestis piltlikult öeldes reisibussitäis inimesi. Kõige rohkem upub inimesi soojadel suvekuudel, juulis ja augustis. Sellel perioodil uppunutest on suures enamuses mehed vanuses 20-29 aastat. Valdava osa nende juhtumite juures on mängus alkohol.
Joobes inimesed upuvad ujudes, sest ei saavuta hingamise ja liigutuste vahel rütmi ning hingavad vales kohas, tõmmates vett hingamisteedesse. Joobes inimene arvab, et kõik ta keha funktsioonid toimivad samamoodi nagu kainena, kuid joobeseisundis on inimese koordinatsioon paigast ära. Ka kõige parema ujuja koordinatsioon on joobes olekus häiritud ning vaatamata heale ujumisoskusele võib ta uppuda. See kehtib nii alkoholi- kui narkojoobe korral.
Joobes inimene kipub ka tuikuma ja kergemini tasakaalu kaotama. Maa peal komistades ja kukkudes on tagajärjeks kriimustused ja marrastused. Vees tasakaalu kaotades, puudub aga toetuspind, mille najale pidama jääda ning tagajärjeks võib olla uppumine.
Uppunud tuuakse veest välja enamasti üsna kalda lähedalt. See tähendab, et uputakse selle koha läheduses, kust vette mindi. Purjus inimese jaoks võib vees osutuda ületamatuks ka üsna lühike vahemaa.
On juhtumeid, kus veest välja toodud inimese kopsudest lahangul vett ei leita. Selle põhjuseks on organismi kaitsereaktsioon. Kui vesi satub ootamatult hingamisteedesse, võib tekkida reflektoorne hingamisteede sulg. Hingamisteed sulguvad ja häälepilu tõmbub kokku, et vesi kopsu ei satuks. Sellises olukorras ei pääse aga ka õhk enam kopsudesse ning inimene ei saa ka appi hüüda. Sellest hetkest hakkab lämbumine. Sellisel juhul on tegu kuiva uppumisega.
Lisaks toimub igal aastal hulgaliselt vigastustega lõppevaid veeõnnetusi, mille tagajärjel satuvad noored mehed haiglasse või jäävad vigastuse tõttu elu lõpuni ratastooli. Enne vette hüppamist peab olema veendunud, et vesi on hüppamise kohas piisavalt sügav ning põhjas ei ole risu, mis võiks inimest vigastada.
Tumeda põhja korral ja ka hämaras on silma järgi võimatu hinnata vee sügavust või tuvastada põhjas olevaid esemeid. Lõbu pärast tervisega riskimine ei tasu ära.