Soo­vi­tu­si võõr­nälk­ja­te sü­gi­se­seks tõr­jeks

RO­MAN ZUZ­JO­NOK,
kesk­kon­naa­me­ti loo­dus­hoiu­töö­de osa­kon­na va­nems­pet­sia­list

Võõr­nälk­ja­tel – his­paa­nia tee­teol ja must­pea­nälk­jal – on su­ve tei­ses poo­les ala­nud paa­ri­tu­mis- ja mu­ne­mis­pe­riood. Nüüd on olu­li­ne li­saks isen­di­te tõr­je­le ot­si­da ja hä­vi­ta­da ka mu­na­ko­gu­meid.

Ti­gu­de areng sõl­tub nii il­mas­ti­kust (sa­de­med, tem­pe­ra­tuur) kui ka toi­du kät­te­saa­da­vu­sest.

Suu­rem osa ke­va­del koo­ru­nud his­paa­nia tee­ti­gu­dest saa­vu­tab meie olu­des su­gu­küp­su­se juu­li lõ­pust sep­temb­ri­ni. Paa­ri­tu­mi­se­le järg­neb mu­ne­mis­pe­riood. Peh­me­te ja niis­ke­te il­ma­de­ga või­vad tee­teod mu­ne­da hi­lis­sü­gi­se­ni.

Tee­ti­gu pai­gu­tab mu­nad väi­kes­te ko­ba­ra­te­na näi­teks kõ­du­kih­ti, le­he- ja kom­pos­ti­hun­ni­ku­tes­se ning kas­vu­hoo­ne ser­va­de al­la. Sü­gi­sel või­vad paa­ri­tu­mis­küp­seks saa­da ka väik­se­mad isen­did.

Ka must­pea­nälk­jas, kes ke­va­del mu­nast koo­ru­nu­na oli se­ni mär­ka­ma­tult kõ­dus elut­se­nud ja kas­va­nud, muu­tub au­gus­tist ala­tes märk­sa näh­ta­va­maks. Must­pea­nälk­jas pai­gu­tab mu­nad väi­kes­te ko­gu­mi­te­na leh­te­de al­la, le­he­hun­ni­ku­tes­se, aga ka mul­la pind­mis­se kih­ti.

Su­ve tei­sest poo­lest ala­tes ku­ni kül­ma­de­ni on vä­ga olu­li­ne pöö­ra­ta tä­he­le­pa­nu võõr­nälk­ja­te mu­na­ko­gu­mi­te ot­si­mi­se­le ja hä­vi­ta­mi­se­le. Sel­leks kont­rol­li re­gu­laar­selt var­ju­li­si ja niis­keid koh­ti, mi­da päi­ke liht­sas­ti ei kui­va­ta. Kont­rol­li pe­rioo­di­li­selt üle ka lil­le­po­tid, tai­me­kas­tid, eri­ne­vad alu­sed. Kor­ja kok­ku ti­gu­de mu­na­ko­gu­mid ja va­la need kee­va vee­ga üle või su­ru kat­ki. Teo­mu­nad tun­neb ära sel­le jär­gi, et need on üks­tei­se­ga lä­hes­tik­ku ning on vär­vu­selt valk­jad või vei­di klaas­jalt lä­bi­paist­vad.

Jät­ka ka nälk­ja­te kom­bi­nee­ri­tud tõr­je­ga:
• ak­tiiv­ne tõr­je – näi­teks isen­di­te kä­sit­si kor­ja­mi­ne ja hä­vi­ta­mi­ne, suur­tes ja kee­ru­lis­tes le­vi­ku­kol­le­tes ka mür­gi­ta­mi­ne;
• mee­li­tus­püü­ni­sed (näi­teks õl­le­lõk­sud);
• kunst­li­kud var­je­pai­gad (laua­ju­pid, ma­tid jms), mil­le al­la nälk­jad var­ju­vad ning kust neid on päe­val liht­sam kok­ku kor­ja­ta ja hä­vi­ta­da.

Sur­ma­tud nälk­jad ja mu­nad võib mat­ta vä­he­malt la­bi­da­sü­ga­vus­se mul­da, pan­na kõr­ge tem­pe­ra­tuu­ri­ga bio­kom­post­ris­se, viia su­le­tud ki­le­ko­tis nälk­ja­kon­tei­ne­ris­se või se­gaol­me­jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se. Veen­du en­ne, et kõik nälk­jad olek­sid sur­nud.
• Hoia puh­mi­ku- ja põõ­sa­alu­sed, eri­ne­vad piir­ded, sei­na­ää­red hool­da­tu­na.
• Lõi­ka kol­tu­nud pü­si­ku­te var­red ma­da­lalt ära, kom­pos­ti­hun­ni­ku ole­ma­so­lul kae­va see lä­bi.
• Kom­pos­ti aia­jäät­med oma aias või ka­su­ta ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se et­tenäh­tud la­hen­du­si. Min­gil ju­hul ei või puu­leh­ti, õu­nu, tai­me­var­si ja muid aia­jäät­meid viia loo­du­ses­se, sest nii le­vi­tak­sid hoo­pis võõr­nälk­jaid eda­si.
• Kui aias ela­vad võõr­nälk­jad, ära ja­ga oma aia­tai­mi või kom­post­mul­da teis­te­le. Sa­mu­ti pu­has­ta re­gu­laar­selt oma töö­riis­tu ja teh­ni­kat.

Kui­das väl­ti­da võõr­nälk­ja­te too­mist oma ae­da?
• Hoi­du ae­da too­mast nii­su­gu­seid tai­mi ja mul­da, mis või­vad ol­la saas­tu­nud võõr­nälk­ja­te või nen­de mu­na­de­ga. Kui kaht­lus­tad või tead, et müü­gi­ko­has on võõr­nälk­jaid, väl­di või­ma­lu­sel os­tu.
• Uu­si tai­mi ae­da tuues tee nei­le hoo­li­kas kont­roll, või­ma­lu­sel hoia eel­ne­valt nii-öel­da ka­ran­tii­nis ja is­tu­ta see­jä­rel pal­jas­juur­se­na.
• Lae­na­tud või ka­su­ta­tud aia­teh­ni­kat es­ma­kord­selt ka­su­ta­des pu­has­ta see en­ne hoo­li­kalt. Nii väl­did ka umb­roh­tu­de le­vi­kut.
• Võõr­nälk­jad või­vad le­vi­da ka sõi­du­ki­te, küt­te­puu­de, mul­la­ga – kõi­ge­ga, ku­hu neil on õn­nes­tu­nud kin­ni­tu­da või oma mu­nad pai­gu­ta­da. Kui leiad kas või ühe võõr­nälk­ja, huk­ka ta kii­res­ti. Nii ei jõua nad uues piir­kon­nas kan­da kin­ni­ta­da.

Võõr­nälk­ja­te tõr­je on tu­le­mus­lik, kui te­ha se­da jär­je­pi­de­valt koos­töös ko­gu­kon­na­ga ko­gu naab­ru­ses. Rää­gi naab­ri­te­ga ja jul­gus­ta ka neid tõr­jes kaa­sa löö­ma. Tea­ta võõr­nälk­ja leiust teo­kaar­di va­hen­du­sel: teo­kaart.kesk­kon­naa­met.ee.

Kui­das võõr­nälk­jaid ära tun­da, loe lä­he­malt kesk­kon­na­ame­ti ko­du­le­helt kesk­kon­na­amet.ee/voor­nalk­jad.