Eestit on vapustanud esimesed surmaga lõppenud seagripijuhtumid, iga päevaga kasvab haigestunute arv ning suur hulk inimesi elab epideemiahirmus.
Ekspertide pakutud mustema stsenaariumi käivitumise korral võib Eestis kümne nädala jooksul põdeda seagrippi umbes 300 000 inimest, neist enamus küll kergelt. Laine kõrghetk võib saabuda jaanuaris.
Seagripi teeb eriliseks haigestunute suur arv, haiguse kiire levik ja väga paljude inimeste nõrk immuunsus. Oluline on teada, et A/ H1N1 tüsistuste riskigruppi ei kuulu üle 50 aastased inimesed, kel on teatud immuunsus.
Paraku pole valitsusel ei valmisolekut ega ka tegevuskava, mis peaks andma täpsed tegutsemisjuhised kiirabile, perearstidele ja haiglatele.
Otsustajaid iseloomustab hoopis loidus, mis on looritatud lootusega, et küll suurem karikas meist mööda läheb. Sotsiaalministeeriumist kostub kohati lausa vastutustundetut juttu: keegi lubab kohe epideemia välja kuulutada, keegi teine leiab seevastu, et muretsemiseks pole põhjust, kuna võib-olla saame varsti vaktsiini…keegi kolmas loeb võimalikke surnuid kokku.
Teatavasti on kõige efektiivsem vahend seagripi vastu vaktsiin, mida on tellitud kahelt firmalt ja mille esimesed 150 000 doosi jõuavad Eestisse detsembris ja ülejäänud 100 000 jaanuaris. Samas pole teada, kuidas hoida vaktsineerimise ajal vaktsineeritavad inimesed lahus gripihaigetest, teistest patsientidest ja viirusekandjatest. Paber kohustab perearste gripihaigeid ja muude diagnoosidega patsiente eraldi vastu võtma, mis pole aga tagatud. Kuidas teha nii, et perearsti ukse juures ei kohtuks gripihaige ja südamehaige, kellest viimane võib nakatumise korral grippi surra?
Plaanis on vaktsineerida ainult riskigruppi kuulujad, kelle seast arvati välja kaasasündinud südamerikkega haiged. Ka laste riskigruppe vaktsineeritakse haiguste järgi, vaid väikelapsi vanuses kuus kuud kuni kaks aastat ootab kõiki vaktsineerimine.
Täiesti kaitsetud on riskigruppi mittekuulujad, kelle vaktsineerimist ei näe riik ette ka inimese enda kulul mitte. Isegi mõeldud ei ole kaitseväe vaktsineerimisele, kuigi kasarmutes võib gripp ülikiiresti võimust võtta.
Veel pole selge, kuidas käib õigeaegne ravi rasketel juhtudel. Teatavasti tuleb raviga alustada hiljemalt 48 tunni jooksul pärast grippi haigestumist. Kui see peaks juhtuma reede õhtul, siis pääseb perearsti juurde alles esmaspäeval. Kuhu pöördub külas või metsatalus elav inimene nädalavahetusel?
Sotsiaaldemokraadid algatasid juba kuu aega tagasi riigikogus eelnõu, mis kohustab valitsust koheselt välja tulema gripivastase võitluse programmiga. Valitsuskoalitsiooni venitamise tõttu jõuab meie ettepanek Riigikogu täiskogu ette alles detsembri keskel, kõikehõlmava tegevuskava kinnitamiseni valitsus sel aastal kardetavasti ei jõua.
Kutsun valitsust üles seagrippi märksa tõsisemalt võtma, sest kaalul on inimelud. Kogu meditsiinisüsteemi tegevus peab olema praegu suunatud sellele, et raske haiguse ohvreid ja viirusesse nakatunuid oleks võimalikult vähe, et haigestunud inimesed saaksid parimat ravi.
