MARILIN PEHKA,
Sportland Kõrvemaa matka ja suusakeskuse juht
Üha enam olen avastanud, et looduses liikumine koos teismelisega on aidanud kaasa vanema-lapse suhtele. Kõige tõhusamad selleks on just 1-2tunnised matkad metsas. Kui alguses tuleb natuke traditsiooni elluviimiseks pingutada ja vastuseisu taluda, siis mingi aja pärast võib sellest saada ääretult tore rutiin.
Miks just looduses? Sellest on kirjutatud palju, kuidas looduses viibimine parandab lapsel keskendumisvõimet, äratab huvi ümbritseva vastu, mõjub tervisele kasulikult. Looduses liikudes on positiivne seegi, et puudub kõrvaline müra, mis viiks tähelepanu koos olemisest kõrvale.
Algselt rutiini harjutades võib kohati tunduda metsas liikumine igavana. Aga 30 minutist alates hakkab laps märkama loodust, ümbrust, kuulatama ja kuulama. Kõige paremad vestlused on tekkinud minul lapsega just pikematel matkadel, mis on kestnud kaks tundi. Tunni aja möödudes muutub jutu sisu, saab rääkida unistustest, maailmas toimuvast üldse. Kõige huvitavam on see hetk, kui laps hakkab märkama seoseid – kuidas looduses toimuv mõjutab meie inimühiskonna elu, meie elutegevus mõjutab loodust ja nii edasi.
Meie liikumisharjumus sai alguse talvisest koolivaheajast, kui lume puudusel loobusin lapse saatmisest spordilaagrisse. Tegime kokkuleppe, et kui spordilaagrisse ei lähe, siis liigume ise aktiivselt iga päev. Nii see algas – kõigepealt oli matkapäev, järgmisel tegime kerge jooksu. Matkapäevad algasid 6 kilomeetrist, lõpuks kõndisime kuni 14kilomeetriseid lõike. Jooksuga alustasime 2 kilomeetriga kuni jõudsime 6 kilomeetrini.
Samad liikumisharjumused võtsime omaks ka nüüd eriolukorra ajal – nii hommikuti kui ka õhtuti enne päikseloojangut. Igaõhtune jalutamine või sportlik kõnd on juba me normaalne päevategevuste osa. Saame päeva kokku võtta ja järgmise päeva plaane arutada.
Minu jaoks on kõige olulisem jalutuskäikudega õpetada lapsele looduses viibimist ja looduse austamist. See on see, millise panuse saan anda looduse hoidmisesse.
Ääretult põnev on lapse tähelepanu pöörata looduses toimuvale läbi telefoni kaamera ja eriti siis, kui kaamera võimaldab hästi lähivõtteid jäädvustada. Sellest tekib huvitav hasart, tähelepanu pisidetailidele, mis muidu võivad jääda märkamata. Selle kaudu õpime tundma looduses taimi ja putukaid. Mõnel matkapäeval oleme võtnud eesmärgiks konkreetse taime pildistamise looduses. See aga tähendab, et taim tuleb esmalt üles leida.
Kuna elame Kõrvemaal, siis naudime peamiselt terviseradu. Puhkepäevadel saab liikumist looduses põnevamaks teha orienteerumisega, nutirajalt või kaardilt uusi radu avastades ning uusi matkamarsruute kombineerides. Kõrvemaa on lõputute matkamisvõimalustega paik. Põnev on seigelda polügooni ajast jäänud metsaradadel.
Et naudime päikseloojangul liikumist, oleme valmis ka metsloomadega kohtuma. Nii on teele jäänud jänesed, kitsed. Paar nädalat tagasi õnnestus karuga kohtuda. Ühel õhtul ehmatasid kodu lähedal händkaku hõiked. Tuvastasime linnu interneti abil, huvitav oli koos uurida tema välimust ja elutingimusi. Ilmade soojenemisega oleme plaani võtnud jalutuskäigule lisaks päikseloojangu pildistamised ja õhtused ujumised rabajärves.
Kvaliteetaeg koos lähedastega, ilma linnakärata ja mürata on väärt võtta aega!