Rih­ma­ga on tur­va­li­ne!

Tei­li Piis­kop­pel,
Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na en­ne­tuss­pet­sia­list

Kül­lap on igaüks kuul­nud väl­jen­dit „koer on ini­me­se pa­rim sõ­ber.“ Koer on väärt män­gu­kaas­la­ne, hea lo­hu­ta­ja ning kaits­ja. Siin­ko­hal aga on olu­li­ne mee­les pi­da­da, et sõp­rus on ka­he­pool­ne ehk koe­ra­oma­nik peab oma lem­mi­ku­ga hea­pe­re­me­he­li­kult käi­tu­ma.

Pa­ra­ta­ma­tult on sa­ge­da­sed olu­kor­rad, kui koer las­tak­se ja­lu­tus­käi­gu ajal rih­ma ot­sast lah­ti või on aiast väl­ja pää­se­nud ja ära jooks­nud. Maa­piir­kon­da­des tu­leb et­te ka se­da, et koer ja­lu­tab­ki ko­gu aeg aia­ga pii­ra­ma­ta ma­ja ümb­ru­ses va­balt rin­gi. Po­le ha­rul­da­ne, et koer jook­seb et­te lii­ku­va­le au­to­le, rün­dab ini­mest või teist lem­mik­loo­ma. Koe­ra va­balt jooks­ma las­tes või te­ma ter­ri­too­riu­mi kor­ra­li­kult pii­ra­ma­ta jät­tes ei ar­ves­ta­ta lem­mi­ku va­ja­dus­te­ga ega ümb­rit­se­va­te ini­mes­te heao­lu­ga.

Ise­gi kui te­gu on tree­ni­tud ja kuu­le­ka koe­ra­ga, ei saa eel­da­da, et ta sar­nas­tes si­tuat­sioo­ni­des ala­ti üh­te­moo­di käi­tub. See­ga väi­ted, et te­gu on vä­ga sõb­ra­li­ku loo­ma­ga või et ta po­le ku­na­gi ke­da­gi rün­na­nud, ei pääs­ta, kui koer ise või mõ­ni kõr­va­li­ne isik vi­ga saab. Tu­leb ar­ves­ta­da, et on ini­me­si, kes koe­ri kar­da­vad ja või­vad loo­ma nä­hes oo­ta­ma­tult rea­gee­ri­da. Äki­li­ne käi­tu­mi­ne ei so­bi ühe­le­gi loo­ma­le ja ka ta­va­pä­ra­selt sõb­ra­lik koer võib et­tear­va­ma­tult käi­tu­da. Ise­gi kui koer ei rün­da ega käi­tu muul moel ag­res­siiv­selt või hir­mu­ta­valt, võib tei­si ini­me­si olu­li­selt häi­ri­da. On ol­nud juh­tu­meid, kui män­gu­hi­mu­li­sed koe­rad on jalg­ra­tas­te­ga sõit­nud las­te­le jä­re­le jooks­nud, põh­jus­ta­nud nen­de kuk­ku­mi­se.

Koe­ra te­ki­ta­tud kah­ju eest vas­tu­tab ala­ti oma­nik. Ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed on keh­tes­ta­nud ees­kir­jad, kus on sä­tes­ta­tud koer­te, kas­si­de, ka teis­te lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se nõu­ded ta­ga­maks nen­de hea­o­lu, teis­te loo­ma­de ja ini­mes­te ohu­tus. Kui­gi ees­kir­jad või­vad eri val­da­des ja lin­na­des mõ­ne­ti eri­ne­da, peab koe­rao­ma­nik ala­ti ta­ga­ma, et te­ma koer ei pää­seks oma ter­ri­too­riu­milt väl­ja va­balt jooks­ma, ning vä­lis­ta­ma, et koer ei rün­daks ini­me­si või tei­si loo­mi. Ava­li­kus ko­has peab koer ole­ma ala­ti rih­ma ot­sas. Va­balt võib koe­ra las­ta jooks­ma ai­nult sel­leks ots­tar­beks et­te näh­tud ja aia­ga pii­ra­tud tree­ning­väl­ja­ku­tel. Koer­te ja kas­si­de pi­da­mi­se ees­kir­ja rik­ku­mi­se eest, kui põh­jus­tas et­te­vaa­ta­ma­tu­sest va­ra­li­se kah­ju või ini­me­se­le ter­vi­se­kah­jus­tu­se, on või­ma­lik ka­ris­ta­da ra­hat­rah­vi­ga ku­ni 800 eu­rot. Võõ­ra koe­ra te­ge­vu­se tõt­tu kah­ju kan­na­ta­nud isi­kul on õi­gus nõu­da ra­ha­li­se ja ka mo­raal­se kah­ju hü­vi­ta­mist tsi­viil­koh­tu kau­du.

Te­gu on tee­ma­ga, mis jär­je­pi­de­valt va­jab po­lit­sei ja oma­va­lit­su­se rea­gee­ri­mist. Koe­ra­o­ma­ni­ke tä­he­le­pa­nu juh­ti­mi­seks ja koer­te põh­jus­ta­tud õn­ne­tus­juh­tu­mi­te en­ne­ta­mi­seks vär­vi­me koos­töös Ida-Har­ju kuue oma­va­lit­su­se­ga – Ani­ja, Jõe­läht­me, Ko­se ja Viim­si val­la­ga, Lok­sa ja Maar­du lin­na­ga – pü­si­vaks meel­de­tu­le­tu­seks kõn­ni­tee­de­le eri­ne­va­tes­se st­ra­tee­gi­li­selt va­li­tud koh­ta­des­se pik­tog­ram­mid, mil­lel on ku­ju­ta­tud ja­lu­tus­rih­ma suus hoi­dev koer. Li­saks on nii ees­ti kui ve­ne kee­les juu­res ki­ri „Rih­ma­ga on tur­va­li­ne!“ Ühes­koos kut­su­me üles ole­ma nii hoo­liv ko­gu­kon­na­lii­ge kui ka hoo­liv pe­re­mees oma lem­mik­loo­ma­le!