Kultuuripärand hoiab meid koos

390
AVE PAULUS.

AVE PAULUS
keskkonnaametist

See aas­ta on mei­le kõi­gi­le teist­su­gu­ne. La­he­maa rah­vus­park tä­his­tas oma 49. sün­ni­päe­va 1. juu­nil suu­re­ma­te pi­dus­tus­te­ta. Loo­da­me, et aas­ta pä­rast, 50. sün­ni­päe­va ajal, tee­me sel­le ta­sa.

Kui mujal on elu seisma jäänud, siis Lahemaa metsades ja külades pole ma varem nii palju inimesi toimetamas näinud. Pakun, et sügisel näeb Lahemaa välja ilusam kui kunagi varem, sest praegu kõpitsetakse kõikjal siinkandis maakodusid ja külakeskkonda – remonditakse, ehitatakse, tehakse peenraid, korrastatakse aedasid ja maastikku. Tore, et maal on elu kihama läinud.

Aasta alguses olime teinud koos kohalikega palju plaane, mida suvel kultuuripärandi vallas korda saata. Hea meel on teada anda, et koos siinsete ärksate inimestega saamegi need asjad tehtud – meie ühiselt planeeritud rahvuspargi kultuuripärandiseminarid sellel suvel siiski toimuvad. COVID-19 olukorras on kõige mõistlikum neid korraldada suvel, vabas õhus, oma transpordiga. Olulisemad momendid jäädvustame ka videosse. Kuna inimesed eriti välismaale ei sõida, võib meid siin suvel olla isegi rohkem kui tavapäraselt.
MTÜst Pohiranna Maila Velströmi, Rannakiele Pesäkäsest Ene Velströmi ja Riina Laanetu eestvedamisel on 10.-12. juulil Lahemaa rannakeele päevad. Leesil ja Viinistul tulevad loengud ja juturingid, teeme ringsõite rannakülades, ehk ka rannakeele infotahvlite avamine, muud põnevat. Abis on keskkonnaamet, Juminda Poolsaare Selts, Eesti Keele Instituut.

Lahemaa militaarpärandi juturingid ja säilitamise praktika toimuvad 28.-30. juulil Juminda ja Pärispea poolsaarel, Virve, Hara, Juminda, Suurpea ja Pärispea külades, kuhu soovime kokku tuua nii palju külakogukondi, kui saame. Piirivalvelugude juturingides räägime, milliseid juhtumisi piiritsoonis kohalike ja piirivalvurite vahel aset leidsid. Tulevad ka sõjaajaloolaste ja militaarpärandi ekspertide loengud, väljasõidud, militaarkunsti konserveerimise töötuba ja mõttekojad. Kaasatud on keskkonnaamet, Eesti Kunstiakadeemia, Stockholmi Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool.

Merekultuurist ei saa Lahemaal üle ega ümber. 8.-9. augustil on Käsmus ja Lahemaa lahtedes merekultuuri päevad. Üle saja aasta esimene Käsmus veesatud puust purjekes, viikingilaev Aimar saab 10aastaseks. Kutsume külla laevameistreid ja omanikke, näitame laevu üle Eesti. Pajatatakse puust laevade minevikust, olevikust ja tulevikust, veeteedest ja paadiehitusest, tehakse väikeseid väljasõite.

Kõige kirgikütvam teema Lahemaal on kahtlemata ehitamine ja arhitektuur. Keskkonnaamet kutsub huvilisi endast märku andma, et 18.-19. augustil Kolgas ja Võsul toimuvates Lahemaa arhitektuuri tuleviku mõttekodades kaasa rääkida. Vestlusringides arutame arhitektuuripärandi ja ajalooliste maastike tuleviku teemadel – pärandi säilimisest, uute vormide mõjust ajaloolises maastikus, kliimaneutraalsusest ja rohelisest mõtlemisest, loomingu vabadustest ja piiridest. Teeme ka väljasõite intrigeerivatesse paikadesse. Ootame külade, valdade, ametite, ekspertide ja arhitektide aktiivset osalemist.

Kohalike suurim sellekevadine tegu on minu hinnangul Leesi poe restaureerimine. Rõõm on näha, kuidas just väikesed ühtehoidvad kogukonnad globaalsete süsteemide halvatuse olukorras toime tulevad. Kultuuripärand on meie identiteet, need põhiväärtused, millele igal ajal toetuda saab.