Reformi meeleheitlikkus

1566

Seadus ütleb, et alla 5000 kodanikuga omavalitsused ei tohi alles jääda, see on pannud väiksemaid valdu-linnu tegutsema ja otsima parimaid ühinemisvõimalusi.
Loksa tegi jaanuaris ettepaneku Vihula, Kadrina, Haljala ja Kuusalu vallale. Kohalikud kommenteerijad näevad selles isikutest tulenevaid eelistusi, sest loogilisem oleks ühineda Kuusalu kihelkonna piires, nagu on soovitanud Põhja-Eesti piirkondlik komisjon.
Kadrina ja Haljala ei soovinud Loksaga läbi rääkida. Ka Kuusalu vald vastas sellisele ettepanekule eitavalt ja tegi juunis Loksale ettepaneku kihelkonna-valla loomiseks. Loksa linn pole seni vastanud, oodati Vihula seisukohta. Nüüd on Vihula teinud omapoolse käigu – ühinemisettepaneku 9 omavalitsusele, suurvald algaks põhjarannikul Tallinna lähedalt ja jõuaks Ida-Virumaale.
Raasiku vald on liitumissunni tõttu pöördunud Rae valla poole. Esialgsed kommentaarid näitavad, et Rae valda selline algatus ei rõõmusta. Käesolev esmaspäev tõi uue uudise, viie omavalitsuse tellitud juriidilise analüüsi järgi on haldusreformiseadus mitmes punktis põhiseaduse vastane, ka 5000 elaniku alampiiri osas. Riigikohtu seisukoht näitab, kas haldusreform liigub meeleheitlikul moel edasi või jääb mõnel pool taas ära.

Eelmine artikkelMaanteeamet sulgeb Kuusalu vallas Peterburi maanteel 7 tagasipöördekohta
Järgmine artikkelHarju-Jaani kihelkonnapäevade rattamatk