Rae vallavolikogul on Raasikule vastamiseks aega 2 kuud.
Raasiku vallavolikogu otsustas teha ettepaneku naabervalla Rae volikogule ühinemisläbirääkimisteks. Otsuse poolt oli 8 volikoguliiget, 2 jäid erapooletuks. Istungilt puudus 5 saadikut.
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et otsuse eelnõu ettevalmistus sai alguse, kui Põhja-Eesti piirkondlik haldusreformikomisjon soovitas Raasiku vallal alustada liitumisläbirääkimisi Rae vallaga, alternatiivina Anijaga: „Komisjoni esimeses kirjas oli, et me pole olnud aktiivsed. Lükkasime selle väite ümber, kirjeldasime, mis uuringuid oleme teinud ning teatasime, et meie volikogu haldusreformikomisjon on soovinud Raasiku valla iseseisvuse jätkamist. Teine kiri tuli koos protokolli ja otsusega. Sundi ei saa veel kasutada, seaduse järgi on oktoobrini aega algatada vabatahtlikult läbirääkimisi. Sundi hakatakse rakendama veebruaris.”
Vallavalitsuse koostatud eelnõus olid ettepaneku tegemine nii Rae kui Anija vallavolikogule. Raasiku volikogu otsustas Anija otsusest välja võtta ning teha ettepaneku ainult Rae vallale.
Vallavanem märkis, et mõned vallad on algatanud haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse kontrolli riigikohtus: „Võime neid toetada nii moraalselt kui rahaliselt. Vastuse saame aga ka siis, kui kohtusseminejatega ei ühine.” Volikogu kohtusseminekut ei toetanud.
Volikogu aseesimees Jako Reinaste ütles, et võib unistada rahvaarvu täistiksumisest: „Oleme püüdnud rahvaarvu kasvatada, kuid üle 200 uue kodaniku saamine on ebareaalne. Niiöelda Potjomkini tegemise kuulsust me oma vallale ilmselt ei taha.”
Tõnu Suurkuusk lausus, et oli üks neist, kes volikogu haldusreformikomisjonis toetas liitumist pigem Anija vallaga: „Pole vahet, kas liitume Rae või Anijaga, mul pole Anija vastu midagi. Oleme saatnud kirju naabritele, et andke meile oma külasid, kuid läbirääkimisi pole pidanud. Mõned Anija valla külaelanikud on mulle öelnud, et nad oleksid väga huvitatud Raasiku vallaga liitumisest.”
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et läbirääkimisi alustab ühe volikogu ettepanek teisele: „Kui teise volikogu otsus ütleb, et külasid meile ei anna, pole midagi teha. Võime ise tahta ja arutada, aga kui uks meie ees kinni pannakse, pole midagi edasi rääkida. Ei saa ka öelda, et Raasiku ettepanek oleks tulnud vallavanematele ootamatult, juba enne ametliku kirja saamist sai vallavanematega suheldud.”
Jako Reinaste märkis, et oleks mõistlik alustada läbirääkimisi ja vaadata, kuhu välja jõutakse.
Avo Möls sõnas, et igaüks võiks kellegi enda juurde sisse kirjutada: „Kui me seda ei suuda, võime küsida, kellele seda Raasiku valda vaja on. Meie rahvaarv kasvab, olgugi et aeglaselt. Võib arvata, et ühinemisel ei maksa meie sõna Rae vallavolikogus midagi.”
Tiina Rühka lausus, et vabatahtlikust ühinemisest saadav toetus on väga väike võrreldes sellega, mida oleks vaja: „Tähtsam on, et iseseisvuse kaotamisega kaob hääleõigus. Saame uues volikogus tõenäoliselt vähe kohti ning meie hääl lihtsalt ei loe.”
Vallavanem kommenteeris, et Raasiku valla hääle kadumist ta ei usu: „Raasiku vallas on ühtne kogukond, valitakse inimest, Rae vallas erakonda. Elu reguleerivad ikkagi seadused, mitte kambad volikogus. Pealegi on Arukülas nii tugev kultuurielu, et kogu Rae valla kultuur peaks siia kolima.”
Olev Sinijärv ütles, et unistus on 5000 elanikku, kuid petuskeemidega ei pruugi seda täis saada: „Läbirääkimiste alustamine ei pane meile kohustusi, saame teada, mida meist Rae vallas arvatakse. Ei tasu kinnisilmi loota 5000 elaniku kokkusaamisele. Kui pole siiani seda saanud, siis kes selle peaks täis organiseerima.”
Olavi Liivandi märkis, et peab läbi mõtlema, mida ühinemiselt soovitakse: „Kaotame küll suveräänsuse, aga Raasiku valla näitel – eelmistes volikogudes on olnud Raasiku aleviku saadikud volikogus vähemuses, kuid otsused on ikka tehtud mõistlikult, kõiki arvestades. Kui soovime elu paremaks muuta, siis on meie valik Rae, mitte teised vallad.”
Seaduse järgi peab Rae vallavolikogu vastama hiljemalt 2 kuu jooksul. Raasiku vallavanem ütles, et kui vastus on positiivne, alustatakse läbirääkimisi, et kokku leppida tingimustes, ka tuleviku investeeringutes: „Kindlasti tuleb rahvaküsitlus mõlemas vallas. Kui Rae volikogu vastus on negatiivne, tuleb Raasiku volikogul teha uued otsused või oodata riiklikku otsust sundliitmise osas. Seda muidugi juhul, kui 5000 elanikku aasta lõpuks kokku ei saada.”
Rae vallavanem Mart Võrklaev: “Raasiku volikogu otsus on meieni jõudnud. Seletuskirjas on Raasiku vallas ette nähtud suur investeeringute programm, mille osas on Raasiku valla elanikel kindlasti ka ootused. Oleme uuendamas Rae valla arengukava. Rahvastik kasvab kiiresti ja Rae vallal on järgnevatel aastatel väga suuri investeeringuvajadusi: uusi lasteaia- ja koolikohti, alevike ühendamist kergliiklusteedega, teedevõrgu juurdeehitusi ja korrastamist. Rae vallavolikogu peab analüüsima, kas liitumisel on võimalik mõlema valla elanike ootusi täita ning kas liitumine ikka annab neile soovitud teenuste mitmekesisuse ja kvaliteedi tõusu.”
