„On puhas rõõm, kui iga rannaküla algaks sellise avatud maastikuga, nagu on nüüd näiteks Võsu ja Käsmu vahele rajatud kergliikustee ääres,“ ütles Lahemaa rahvuspargis töötav kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus.
Vähem kui poole sajandiga on enamik kunagisi rannakarjamaid kinni kasvanud, asendunud kõrge roostiku või lepavõsaga. Seoses rahvuspargi uue kaitsekorralduskavaga on hakatud tegema eeltööd selleks, et taastada ajaloolist maakasutust. Muudatuste sisseviimisel on olnud suur roll kohalikel kogukondadel, kes on asunud jõuliselt kaasa rääkima.
Rannakülades on kõneldud juba pikka ega, et varem paistis meri teel tulijale, nüüd on puud ees.
Et rannikuala oleks taas avatum, on algatatud uuringud ja palutakse abi kohalikelt. Lähiajal saadetakse kirjad külavanematele ja MTÜde esindajatele, kaasas on otselink küsimustikule keskkonnameti kodulehel. Mida rohkem on vastajaid, seda selgemaks saab, kas ja kui palju ollakse ise valmis kaasa aitama ning millist tuge oodatakse.
