Rannakülade veesüsteemidest

864

Leesi veetülist kirjutatud pikk lugu näitab, milleni võib viia veesüsteemi rajamine külasse ja selle haldamine kohaliku MTÜga.

Endine Loksa vald oli Eestis eesrindlik – mitme miljoni krooni eest müüdi Mohni saarel asuv hoonetekompleks Jaan Manitskile ning saadud rahaga hakati ehitama küladesse veetorustikke ja pumbamaju. Veemajandusse investeeriti ka mõne muu kinnistu müügiraha. Aastatega 2001-2005 jõuti niikaugele, et kõigis 15 rannakülas on enamus peresid varustatud trassiveega.

Tookordne Loksa vallavanem Madis Praks meenutab, et praeguse õigusruumi kontekstis võeti siis lihtne talupoeglik lähenemine – külaseltsidele öeldi, et vald annab raha, rajage torustikud, kui soovite, sõlmige maaomanikega servituudid. Enamasti piirduti suuliste kokkulepetega, mis on seni pidanud. Projekte ei koostatud, see oleks kulutusi suurendanud ning veetrassid jäänuks lühemaks.

Aeg on läinud edasi, lisandunud on uusi kinnistuomanikke, probleeme on olnud torude paiknemise ja liitumispunktiga Kolga-Aablas, Turbuneemes. Kõige suurem vaidlus käib Leesil. Hiljuti oli arusaamatusi Viinistul, kus Kuusalu vald rajas uue pumbamaja ja ühendas vanad trassid. Kuusalu Soojus on üle võtmas Viiinistu veesüsteemi ja osa Vihasoo veevarustusest, ning on pikemat aega hallanud Pärispea pumbamaja ja torusid. Mujal teadaolevalt MTÜdes riidusid pole, saadakse omavahel hakkama.