Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI, olete silma paistnud otsekohese ja kriitilise kõne- pruugiga ning pälvinud seetõttu avalikkuse tähelepanu. Hiljuti kirjutas Õhtuleht, kuidas Rae volikogus tekkis diskussioon Teie sõnakasutusest vallavanema aadressil. Kas Teie sõnakasutus on olnud teadlik valik ja aidanud olukordi lahendada või tekitanud pigem konflikte?
„Olen alati olnud seda meelt, et nii probleemidest kui õnnestumistest räägitakse otse. Ei kavatse edaspidi hakata end muutma. Minu arvates on kõige hullemad seljataga asjatajad ja kuulujuttude levitajad. Enamasti on otse rääkimine aidanud probleemi kiiremini lahendada. Kui analüüsida, kumb on ausam lähenemine, kas faktide abil otse rääkimine või suust suhu sotsiaalmeedia kasutamine ja pooltõdede levitamine, siis minu seisukoht on siiski esimest varianti toetav ja teist tauniv.”
Lisaks sellele, et olete Raasiku vallavanem, kuulute Rae vallavolikogusse ja peate turismitalu. Milline neist ülesannetest võtab teil kõige rohkem aega ja miks?
„Loomulikult võtab kõige enam aega Raasiku vald, sest siin olen siiski tegevjuhina palgal. Rae volikogu asjadega igapäevaselt tegeleda ei tule, see on ühiskondlik tegevus. Turismitalu kõige elavam periood on suvel ja selle asjaga tegeleb minu abikaasa.”
Rae vallavolikogu opositsiooni liikmena esitate vallavalitsusele pidevalt arupärimisi. Kas põhjus on rahulolematus vallavõimuga, kriitiline meel või midagi muud?
„Esindan Rae vallavolikogus SDE fraktsiooni, mis pälvis valijatelt napilt teise koha punktid, isiklik tulemus oli mul Rae vallas parim. Seega esindan mina ja esindab SDE fraktsioon volikogus oma valijate huve. Demokraatlik süsteem meie omavalitsustes on üles ehitatud nii, et volikogudes tekib reeglina kaks osapoolt, mõlemal on oma roll. Opositsiooni roll on hoida silma peal võimuliidu tegemistel ja kui seal on midagi sellist, mis pole hea tava või ka kehtiva õigusega kooskõlas, tuleb sellele ka tähelepanu juhtida. Tark koalitsioon õpib sellest ja teeb edaspidi asju õigesti. Rae vallavolikogu enamik olulisi otsuseid, mis on vajalikud valla arenguks, sünnivad konsensuses. Kriitikat pälvivad reeglina vallavalitsuse tegevused, mis eiravad volikogu õigusakte või kui oma ringis olevatele arendajatele tehakse põhjendamatult eeliseid ning tekitatakse seetõttu küsitavaid olukordi. Ka hangetes on mitmeid küsitavusi, millele oleme vallavolikogus tähelepanu juhtinud. Meie eesmärk on saada probleemid lahendatud volikogus. Seega pole tegu üleliia kriitilise meelega või kibestumisega. Teeme volikogus volikoguliikme tööd.”
Olles ise ühe volikogu opositsioonis ning nähes lähedalt teise vallavolikogu opositsiooni tegemist, siis kuidas neid võrdlete?
„Rae ja Raasiku vallavolikogud pole üldse võrreldavad. Raes jookseb selge piir ja võimuliit ei võta väga tihti kuulda teise poole seisukohti, eriti siis, kui sellega tunnistataks oma eksimusi. Raasikul on tegu pigem ühe eesmärgi nimel tegutseda ihkava seltskonnaga, kus on siiski paar inimest, kes püüavad ka poliitikat teha. Samas Raasikul on jälle rohkem levinud pooltõdedest tiinete kuulujuttude levitamine ning püüd mõjutada sellega kodanikke. Rae vald on viimastel aastatel, alates 2000ndate aastate algusest rahvaarvult plahvatuslikult suurenenud, seetõttu on elanikkond anonüümsem ja pole üksteisega ehk nii tihedalt seotud. Raasikul pole sellist plahvatuslikku kasvu olnud ja kogukond ühtsem, seetõttu on seda ka kergem manipuleerida kuulujuttudega. Paar sellist manipulaatorit meil täna ka edukalt tegutsevad.“
Peate oma kodulehel blogi, kus kirjutate Raasiku ja Rae valla sündmustest, analüüsite juhtumeid. Viimasel ajal on kirjutamine soiku jäänud. Miks?
„Kirjutan ikka samas rütmis. Rae vallas reeglina volikogus toimunust ja lisaks esitatud arupärimistele saabunud vastustest. Raasiku vallast siis, kui on mingi oluline teema, millest kirjutada. Seega ise küll olulist muutust ei näe. Küll pole blogis kõik kirjutised kõigile nähtavad.“
Olete läinud ka seal kirjutades isiklikuks, lihtsa internetiotsinguga tuleb info avalikuks. Kas keegi on teie peale kunagi ka kaevanud põhjusel, mis te oma kodulehel kirjutate?
„Erinevatel aegadel on minu sõnavõttude peale ajakirjandusele kaebusi esitatud. Peamiselt teevad seda need, kellest on olnud juttu. Reegel on see, et kaevatakse tervikust rebitud teksti osa tõlgenduse üle. Kunagi ei analüüsita teemat ennast. Põhjuseta ma kedagi kunagi ei kritiseeri.“
On võrreldud, et Raasiku vallavolikogu istungitel on vallavanema roll senisest suurem – vallavanema informatsioonide päevakorrapunkt võtab kauem aega kui eelmistel vallavanematel, samuti päevakorrapunktide kommenteerimine. Kuidas ise olukorda hindate?
„See on küll väga huvitav. Sellist asja, et keegi inforohkuse üle kaebab, pole varem kuulnud. Kusagil pole vallavanemale ametijuhendit paika pandud. Siiski jälgin Raasiku vallas eelnevalt kehtinud traditsioone – vallavanemalt oodatakse infot ja see päevakorrapunkt on alati ka kutses fikseeritud. Seega püüan volikoguliikmetele luua pilti nii vallas kui riigis toimunust, näiteks haldusreformist või pagulastest. Arvan, et see on loomulik. Samas, kui volikogu arvab, et seda pole vaja, võib märku anda ja hoiame istungi aega kokku. Päevakorrapunktide tutvustamine ja küsimustele vastamine on ju vallavalitsuse ülesanne. Vallavalitsuse tööd koordineerib vallavanem ja seega tema ka otsustab, kes mingit teemat tutvustab. Ja kui ta otsustab, et saab sellega ise hakkama ega pea ametnikku vabast ajast kohustama istungile tulema, on seegi vallavanema otsus.”
Olete olnud kolmes omavalitsuses vallavanem – Raes, Vihulas, Raasikul. Kus neist kolmest on olnud kõige lihtsam, kus kõige huvitavam? Miks?
„Need kolm valda on nii erinevad, et niimoodi võrrelda ehk ei saagi. Rae vallas olin ma üle viie aasta ja sellesse perioodi jäi kinnisvarabuumieelne olukord, buum ise, mulli purunemine ja sügavasse kriisi kukkumine. Seega tegevuse mõttes oli kõige huvitavam ja keerulisem osa, eriti siis, kui riik 2009. aastal ühepoolselt rahastamistingimusi muutis. Teistes valdades on olnud huvitav selles mõttes, et on tulnud hakkama saada suhteliselt alarahastamise tingimustes. Vihula vallas oli väga huvitav kogemus selle tõttu, et tegu on rahvuspargi ja turismimagnetiga, kus püsielanikkond on väike, kuid pool aastat on vallas mitu korda rohkem elanikke ja külalisi, kellele tingimuste loomine jääb alla 2000 püsielaniku kanda. Raasiku vald on jälle omapärane ja eelmistest erinev. Siin pole toimunud rahvaarvu plahvatuslikku kasvu ega järsku vähenemist ja see vald on hea näide, et tänaste rahastamistingimuste jätkumisel ei ole võimalik avalikke teenuseid vajaliku kvaliteediga pakkuda. Tegelikult on Raasikul ja Vihulas kogukond tugevam ja isikulisem kui Raes. Seega erisusi on palju ja sellest lähtuvalt on kõik huvitavad.”
