Läinud nädalal, 30. jaanuarist 5. veebruarini toimusid Võrtsjärvel WISSA 2023 talisurfi maailmameistrivõistlused, mida võõrustas sel korral Leedu. Esialgselt Leetu planeeritud võistluspaik oli jaanuari keskpaigas jäävaba.
Kõikidele võistlusklassidele – kelgud, lohed, tiivad – oli kavas neli osavõistlust: kiirussõit, kursisõit, allatuule lühislaalom ja maraton.
Lahemaa Mereklubi üks eestvedaja, Kuusalu valla 2022. aasta parimaks meessportlaseks valitud Raido Ruse saavutas esimese koha slaalomis, kursisõidus jäi oma vanuseklassis teisele kohale.
Möödunud aastal, kui Eesti võõrustas Maardu järvel WISSA 2022 osalenud talisurfareid, õnnestus Raido Rusel noppida oma klassis esimene koht kursisõidus ning slaalomis tulla teisele kohale. Maratonis jäi ta nii eelmisel kui ka sel aastal neljandale kohale. Kiirussõidu tulemuse kasvatas seekord 65 kilomeetrini tunnis. Tänavu aga kiirussõidus eraldi kohti välja ei kuulutatud, iga osaleja sai diplomi oma tulemusega.
„Minu esimene kokkupuude talisurfiga oli umbes viie aasta eest, kui korraldasime Lahemaa Mereklubi tiimiga esimest Kahala Jääkat. Kohale oli kutsutud Kalev Allikveer ning noor ja edukas purjelaudur Annika Valkna. Nemad tutvustasid kelkusid, mis liikusid jää peal tuule jõul, kelgu plaadile oli kinnitatud purjelaua taglas. See paelus mind sedavõrd, et juba järgmisel suvel üritasin leida mooduseid, kuidas esmalt purjelauasõitu õppida,“ rääkis Raido Ruse.
Ta jutustas, kuidas sellest sai alguse idee hakata ka kodukandis surfiga tegelema ning seda võimalust teistelegi pakkuma: „Leidsin sõbrad-tuttavad, kes mind meeleldi õpetasid ning kohe tekkis mõte ka Kuusalu valda, meie kaunile rannapiirile samuti üks surfispot luua. Andineeme rand tundus selleks just sobiv paik. Samaaegselt avanes võimalus tänu riigi rahastusele huvitegevust edasi arendada ja peatselt oligi soetatud esialgne varustus ja huvikoolitus võis alata. Lahemaa Mereklubi MTÜ-l oli juba tekkinud merendusring, mille liikmed ka purjelauandusega tutvust tegid. Tänaseks oleme seljatanud paar treeninghooaega ja huvilisi tuleb pigem juurde.“
Talvel aga tundusid jääkelgud purjelaua taglasega tülikad järve äärde vedada. Hoopis mugavam on tiib seljakotiga sõiduautos kaasa võtta ja kohapeal mõne minutiga täis pumbata. „Sõltuvalt järvejää kvaliteedist, lumine või jäine kate, olid kaasas veel uisud või mäesuusad. Mäesuuskadel ja uiskudel on metallist kandid, mis surfaril külgtuules otse sõita võimaldavad, mitte ei lase allatuult ära triivida, nagu see murdmaasuusaga juhtuda võiks,“ selgitas ta ning lisas, et kui kiirus ulatub juba 70-90 kilomeetrini tunnis, on mäesuuskadel sõitmine turvalisem.
„2020-2021 hooajal ei õnnestunud kellelgi väga võistelda, kuid trenni sai teha piisavalt. Suheldes talisurfi kogukonnaga tihedamalt, tegi Eesti meistrivõistluste peakorraldaja ja kohtunik Tõnis Kask mulle ettepaneku saabuval tiitlivõistlusel kaasa lüüa. Kui jäikade tiibade ehk kitewingide ehk skimbatite klass on WISSA raames eksisteerinud juba 90ndate algusest, siis pumbatavad tiivad ilmusid eraldi klassina alles eelmisel, 2022. aastal,“ kirjeldas Raido Ruse, kuidas ta oma esimesele talisurfi maailmameistrivõistlusele suundus.
WISSA on rahvusvaheline jää- ja lumepurjetamise ühendus, mis on alates 1980. aastast korraldanud jää- ja lumesurfi maailmameistrivõistlusi.
