
Kui harrastustrupi Äpunäpp lavastaja Angela Allik kuulutas välja, et lavale jõuab Jaan Tätte kirjutatud näidend „Latern” ning etenduse plakatid levima hakkasid, oli neid, kes uurisid – kas tuleb nukustuudio lavale nii tõsise tükiga ning kas laval näeb ikka inimesi või ainult nukke.
Tegelikult oli see 13 aastat tegutsenud näitetrupi esituses juba mitmes tõsine tükk. Aruküla noortekoorist välja kasvanud Äpunäpp on teinud küll arvukalt lasteetendusi käpiknukkudega ning varjuteatrit, kuid Jaan Tätte oli nende kavas ka paar aastat tagasi, kui lavale jõudis näidend „Lendajad”.
Lavastaja ja trupi juhendaja, Raasiku noorsootöötaja Angela Allik ütles, et nimi Äpunäpp on trupile armas ning seda nad ka tõsisema repertuaari tarbeks välja vahetada ei taha – ka NUKU teeb sügavama sisuga etendusi.
„Laternas” oli laval viis näitlejat: peretütar Kristel Tamme, tema vanavanemad Alari Kruusvall ning Age Imala ning kastis merelt randa uhutud peigmehekandidaadid Rain Ilmets ja Andrus Rähni.
Lavastaja ütles pärast esietendust, et jäi näitlejatega väga rahule ning on saanud positiivset tagasisidet: „Tätte tekstid sobivad meile, sest see pole ainult palagan, vaid sügav ja mõttega sisu, millega käib kaasas paras annus huumorit.”
Tüki õppimiseks Äpunäpul väga kaua aega ei jäänud. Jõulude ajal tulid nad lavale lasteetendusega, uue näidendi õppimine algas pärast seda jaanuaris: „Oli väga intensiivne prooviperiood, enne esietendust harjutasime igal õhtul.”
„Latern” oli lavastajal välja valitud ammu: „Kui lugesin Tätte tekste ning valisin välja „Lendajad”, hakkas kohe silma ka „Latern”. Arvasin, et see võiks meile sobida. Ühegi teise trupi esituses pole mul õnnestunud seda näha, kuid tean, et suvel jõuab lavale Prangli saarel.”
Veidi tuli tal originaalteksti ümber teha, ka rollijaotus muutus töö käigus, selgus, et Andrus Rähnil tuleb paremini välja tarkuri kui ilueedi roll, mille sai endale Rain Ilmets.
Publiku hulgas tekitasid elevust suured puidust kastid, kust tulid välja kaks meest, üks ilus, teine tark. Angela Allik sõnas, et originaaltekstis jõudsid mehed merelt rannale tünnides, kuid elusuuruses mehi ta tünnidesse toppida ei tahtunud: „Tünnis veeretades võib süda pahaks ja jalg krampi minna. Klopsisime ise kokku suured kastid, mis on ka edaspidi kasulikud, saab dekoratsioone ja pudi-padi sisse panna.”
Kes laupäeval Arukülla või pühapäeval Raasikule etendust vaatama ei jõudnud, peab ootama. Angela Allik lausus, et nüüd keskendub trupp Aruküla noortekoori kevadkontserdi ettevalmistustele ning seejärel läheb suvepuhkusele. „Lendajatega” käis Äpunäpp kolme rahvamaja tuuril. Kas ka „Laternaga” ringireisile minnakse, lavastaja veel ei tea: „Kui julgus tuleb sisse, siis lähme.”
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga, kes on Lustiringi juhendaja ja lavastaja, lausus pärast esietendust, et talle meeldis tükk väga: „Saime Lustiringile palju mõtteid ja inspiratsiooni. Tükis oli nii palju õpetlikku ja rõõmu. Raasiku vallas on näitemäng lustimine, aga nii kõrgel tasemel ja aktiivne, et peaaegu igal kuul on kellegi esietendus.”
Lavastust vaatamas käinud Aruküla põhikooli noored kiitsid, et „Latern” oli muhe ja ehe: „Tükk pani mõtlema, samas polnud nii sügav, et publik oleks süžeesse ära uppunud. Andrus Rähni vääriks oma osa eest kindlasti näitlejapreemiat.”





