Taidlejate talvepidu kolis Kuusalust Kolgaküla rahvamajja

4166

Kuusalu valla isetegevuslased tõid lavale Kalevipojad „omades kastmetes“. Kolga rahvatantsijate Tuhktriinu lugu: koledad õed LIIS VEERSALU, KATRIN PÕLDVER ja EVE KALJURAND, jutustaja JAAK PÕLDVER, Tuhkatriinu AIN KALJURAND, Kalevipoeg ANDRUS MOKS ning  sorts ANDRUS SOOSALU.

Kui Kuusalu rahvamajas harjutamas käivad isetegevusringid said e-kirja, et nad on talvepeole oodatud Kolgaküla rahvamajja, oldi hämmingus, kui mitte öelda häiritud, tunnistasid taidlejad laupäeval peomeeleolus. Kuusalu rahvamaja haldav MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts saatis teatele vastukirja selgitusega, et valla taidlejate talvepeo traditsioon on alguse saanud Kuusalust, kogu aeg on peetud seal rahvamajas ja  võiks  nii  jätkuda.

Valla peamaakorraldaja PEETER RAUDSEPP Kalevi rollis

Loosi tahtel tänavuse kokkusaamise korraldajaks valitud Vihasoo Kultuuriseltsi vastuargument oli omakorda, et Loksa ja Kuusalu vald on olnud 8 aastat ühine omavalitsus, seni on valla idapoolsed isetegevuslased käinud peol Kuusalus, nüüd võiksid teised tulla neile lähemale. Selgitusse lisati, et peokohaks on valitud Kolgaküla rahvamaja hea suur saal.  

Kuusalu segarahvatantsurühma Kabujalake juhendaja Eelika Krasmus: „Ka meil oli tõrge, leidsime, et mõni pidu võiks ikka jääda Kuusallu. Väga ootame ju alati, et teiste taidlusrühmadega koos olla ja näha nende etteasteid. Siis avastasime, et võime peole sõiduks tellida seekord ühiselt bussi. Pidu oli Kolgakülas vinge. Isegi heameel, et teise kandi inimesed korraldasid, oli veidi teistmoodi, laulurahva tehtud. Loodame, et edaspidi on pidu jälle Kuusalus.“

Peo juhatas sisse peakorraldaja, Vihasoo näiteringi lavastaja ja segakoori laulja Andres Napp, kes tänas Vihasoo Kultuuriseltsi esindajana Kolgaküla rahvamaja juhatajat Kaisa Linnot, et lubas ruume kasutada. Veljo Tormise Kultuuriseltsi liige, Kuusalu pensionäride naisansambli Viisiveeretajad juht Mare Russak võttis Tormise-seltsi juhatuse asemel vastu lilled tänutäheks, et seltsi loodud üritus lubati Kolgakülla. Tema kaudu tagastati ka sümboolne teatepulk ning Andres Napp teatas, et järgmise talvepeo korraldab Tormise-selts.

Vihasoo Kultuuriseltsi juures tegutsevad näitering, segakoor ja memmede tantsurühm olid peo teemaks valinud Kalevipoeg „omas kastmes“. Etteasteid juhatasid sisse Vihasoo näitetrupist Argo Tammemäe ja Margus Keskküll „Kalevi“ korvpallimeeskonna veteranidena, treeneri rollis oli Meelis Allemann. Veteranid hüüdsid igale taidlusrühmale ehk vastasvõistkonnale „Tervist!“ ja pidid aina enam tunnistama, kuidas kõik vastased olid tugevamad. Vihasoo segakoor laulis Kalevipoja-teemaliste numbrite vahele regilauluna sõnu „Kalevipoja“ eeposest.

Taas kord sai tunnistust juba varasematel aastatel kiidetu – Kuusalu valla isetegevuslased on andekad näitlejad, leidlikud ning väga hea huumorisoonega. Üks teravmeelne etteaste järgnes teisele, pikad aplausid ja kiiduhõisked vaheldusid ergutushüüetega õhtujuhi rollis olnud „korvpalliveteranidele“. Tantsumuusikat tegi Loksalt ansambel A-LA koosseisus Aivar Jürimets ja Lauri Metus.

Kohustusliku teema lahendusi oli erinevaid – alates „Kalevipoja“ šokolaadi tutvustusest naiskoor Kadri versioonis kuni tõsielulooni sellest, kuidas ansambel Viisiveeretajad peab Kuusalu rahvamajas panema proovides jalga sinised kilesussid, ning lootusest, et suhteprobleemid rahvamaja haldajaga lahendab Kalevipoeg ehk uus abivallavanem.

Esimesena esinenud Vihasoo memmed tantsisid ehitusmeesteks riietatud Soome-Kalevipoegadena „Ehitame maja“. Kiidusõnu said vallamaja töötajate lühinäidend Kalevipojast, mis oli lavastatud Vihmaiil Lehmenkovi teose „Jutustus meie oma kangelasest“ põhjal, ning Kuusalurahva Teatri lahendus sellest, kuidas Kalevipoeg jalgadeta jäi. Suurima aplausi teenis Kolga segarahvatantsurühm oma tõlgendusega Tuhkatriinu loost, kus printsi asemel oli Nii Kena Kalevipoeg.

Naisrahvatantsurühm Viimikud tegid Kalevipoja taastootmise otse piduliste silme ees – vabatahtlik Kalevipoeg Sten-Erik Tammemäe Vihasoo näitetrupist sai tantsu lõpus sülle hulga beebinukke. Kolgaküla Lainerid kirjutasid koos rahvaga „Kalevipoja“ eeposele neli uut peatükki. Flamencoansambel Rosa Verde tõi Kalevipoja lavale näidendi „Armastus kolme apelsini vastu“ järgi. Kolgaküla Selts tutvustas Turje keldri muistendi seotust Kalevipojaga. Kolga-Kuusalu kammerkoori lauljad rääkisid Kalevipoja ja Raudjobude legendi. Kuusalu meeskoori Kalevipoeg töötas Nord Streamil ja tassis torusid. Kabujalakesed etendasid Kalevipoja anekdoodi.

Virve Haabsaar vallamaja trupist kiitis taidlejate numbreid: „Olen mitmel korral rääkinud, et selline pidu peaks toimuma veel suuremas kohas, saaks näha ka muu rahvas, mitte ainult isetegevuslased, kui võrratud sketše esitatakse.“