Raasiku vald talletab ajalugu ka Facebookis

1956

Facebooki lehekülgedel „Raasiku valla ajalugu” ning „Aruküla ajalugu” on sadu pilte vallaga seotud inimestest, paikadest, esemetest nii minevikust kui tänapäevast.

Facebooki-lehe päismik. Väikesel pildil on Pikaverest leitud muinasaegne ripats, taustal Peningi metsavaht oma naisega 19. sajandi lõpus.
Facebooki-lehe päismik. Väikesel pildil on Pikaverest leitud muinasaegne ripats, taustal Peningi metsavaht oma naisega 19. sajandi lõpus.

Raasiku valla kohta on öeldud mitmel pool ajaloovald. Vallas on  ajaloolasi, kes on järjepidevalt ajalugu uurinud, kirjutanud raamatuid. Nende tööd on võimendanud ja jätkanud noored, kes alustasid ühingu MEN nimetuse alt ajalookonvenrentside korraldamist. 11. märtsil on tulemas 4. ajalookonverents.
Lisaks konverentside ettekannetele ning nendest valminud kogumikele on valla ajaloomaterjal kättesaadav internetis Facebookis, kus „Raasiku valla ajalugu” lehekülge haldab Marianne Loik Raasikult ning „Aruküla ajalugu” Henri Reeder Arukülast. Leheküljed on muutunud ajaloohuviliste ühisloominguks, kuhu aeg-ajalt postitatakse pilte või viiteid vallaga seotud materjalidele, linke oksjoniportaalis müüdavatele Raasiku vallaga seotud fotodele.
Ajaloohuviline ning Aruküla waldorfkooli õpetaja Henri Reeder rääkis, et kuigi materjali on kogunenud tõepoolest üsna palju, on selle kogumine olnud pigem põnev hobi, mitte suur ja aeganõudev töö: „Praeguseks on suurem osa Eesti muuseume hakanud oma fotomaterjali üles laadima ja tänu sellele on võimalik neid internetist leida. Piisab vaid toksida andmebaasidesse valla kohanimesid ja leiab kümneid vanu fotosid.”
Ta sõnas, et mõned fotod on tellitud Eesti ajalooarhiivist ning riigiarhiivist: „Nende asutustega puutusime paratamatult kokku oma ajalooõpingute ajal ja neil on andmebaasid internetis. Paljud aktiviseerusid ja on meile ka ise fotosid saatnud.”
Henri Reeder jutustas, et kodulugu on kõigile südamelähedane: „Kui anda võimalus rääkida, saata fotosid või kirjutada mälestusi, reageeritakse sellele kohe. Facebook on kõige parem lahendus, kuna enamik on tänapäeval arvutis ja Facebooki millegi üles laadimine või kommenteerimine on tehtud lihtsaks.”
Üks eredamaid avastusi on tema arvates olnud Aruküla Baranoffide kabeli foto leidmine ajalooarhiivist: „Sellest kabelist kui müstilisest hoonest, mida keegi polnud näinud, oli räägitud palju, aga keegi ei osanud selle välimuse kohta midagi öelda. Välja tuli see lihtsa otsingusõnaga Aruküla. See näitab, kui vähe on koduloolased jõudnud neid arhiive läbi töötada. Teine tore leid oli eestiaegse külamehe Nassi Sassi ehk Aleksander Jegorovi teemal kirjutatud artikkel, mille leidsin hoopis Rahvusraamatukogu ajakirjandusarhiivist. Marianne Loik on leidnud tohutult haruldasi materjale Raasiku ja Pikavere piirkonnast. Üks meeldejäävamaid on Raasiku mõisahoone foto kõrgajal oma täies ilus, varem oli fotosid ainult mõisa hävimise ajast.”
Valla ajalookonverentsi korraldaja Marianne Loik rääkis, et kunagi sai seatud eesmärk teha konverentsi Raasiku valla igas servas: „Sel korral Pikavere mõisas. Konverentsi teema on „Meenutades minevikku”.”
Kui möödunud aastal olid konverentsi ettekanded jaotatud kahele päevale, siis sel korral on esinejaid veidi vähem – kokku 8 teemat: „Põnevusega võiks oodata Pikavere koolmeistrite ettekannet. Erikülalisena teeb Ivar Leimus juttu Raasiku rikkuri rahapajast. Esinevad õpilased Raasiku ja Aruküla koolist. Lisaks tulevad ettekanded vanavara kogumisaktsioonidest, Aruküla leivatehasest, Perila-Kiviloo lahingust ja Mistra-Autexist. Võimalik on külastada näitust.”
Järgmise aasta juubelikonverentsiks on korraldajatel plaanis koguda kokku rohkem teemasid kohalikust ajaloost ning selleks oodatakse Raasiku valla elanike ettepanekuid ning ideid.
Marianne Loik sõnas, et vanu fotosid on alati huvitav vaadata ning kasutada ajaloo kirja panemisel: „Facebookis on fotosid palju ning üheskoos on suudetud mitmetele piltidele lisada, kes, kus ja millal on pildil. See on justkui muuseum või arhiiv, mis võib ühel päeval reaalselt tekkida.”
Ta rääkis, et viimasel ajal on olnud tihti olukordi, kus keegi lapselastest leiab oma vanavanemate pildi Raasiku valla ajaloo Facebooki-lehelt ja on selle üle äärmiselt õnnelik. Sama on lugude rääkimise, talletamise, üles kirjutamise ja salvestamisega.”
Ta lisas, kui iga kohalik elanik räägiks ühe loo varasemast ajast, oleks väga tänuväärt: „Olgu eelmise vabariigi ajast, kolhoosi- või taasiseseisvunud Eesti ajast, järeltulevad põlved on alati tahtnud teada oma minevikku. Veel praegu elab inimesi, kes mäletavad Perila-Kiviloo lahingut, aga kas enam peagi on neid, kes mäletavad.”

Eelmine artikkelVajaduspõhine peretoetus – abiks lastega peredele
Järgmine artikkelAnija naiste uus algatus