Lahemaa kaitsekorralduskavasse saab teha viimaseid parandusi

1160

Palmses tutvustati 25. veebruaril Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava parandustega tööversiooni.

Hiljemalt 10. märtsini on võimalik veel esitada Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavasse 2016-2025 viimaseid parandusettepanekuid, teatas keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak.
Tema sõnul on plaan, et keskkonnaameti peadirektor kinnitaks kaitsekorralduskava märtsi lõpus, siis saab hakata selle alusel tegevusi ellu viima. Kaitsekorralduskavaga kinnitatava tegevuskava alusel saab taotleda ELi ja Eesti riigi toetusrahasid inventuurideks, elupaikade taastamiseks, külastustaristu rajamiseks.
Keskkonnaameti Viru regiooni töötajad tegid neljapäeval, 25. veebruaril Palmses ülevaate, mida on kaitsekorralduskava avalikustamise käigus esitatud parandusettepanekutest arvesse võetud. Korrigeeritud teksti leiab Lahemaa rahvuspargi kodulehelt, muudatused on tööversioonis märgitud värviliselt või muudatusi jälitavalt.
Lisaks väärtuslikele taime- ja loomaliikidele, looduslikele kooslustele ja maastikele on eraldi välja toodud kultuuripärand ja külastuskorraldus ning kavandatavate kaitsekorralduslike tegevuste loetelu ja eelarve.
Ühe lisana on kaitsekorralduskava juures rahvuspargi asustusstruktuur ja arhitektuur ning ehitustingimused külade kaupa.
Olulisemad muudatused puudutasid Maret Vildaku sõnul ajaloolise maakasutuse taastamise võimalikkust ja hoonete ehitustingimusi: „Ajaloolise maakasutuse inventuuris välja toodud IV väärtusklassi maastike maakasutuse taastamise tingimused on võrdsustatud III väärtusklassi maastikega. Kokku on planeeritud inventeerida üle 200 hektari endisi põllumajanduslikke maid ja võimalusel taastada neil aladel varasem maakasutus, näiteks võtta kasutusele puiskarjamaadena. Kaitsekorralduskavaga on täpsustatud väärtuslike ehitiste kaitsemeetmeid, mis hõlmavad lisaks ehitustingimuste seadmisele koolituste korraldamist, infomaterjalide väljatöötamist, ehitusmeistrite ja nõustajate võrgustiku moodustamist ja rahaliste toetusmeetmete ettepaneku väljatöötamist. Täpsustatud on ka uusehitiste tingimusi.“
Maret Vildak kommenteerib, viimases versioonis on kõigi külade puhul üldine tingimus, et krunt peab vähemalt osaliselt jääma ehitusala sisse, kui sellele tahetakse ehitada. Varem oli kirjas nõue, et ehitada tohiks siis, kui 80 protsenti krundist on ehitusalas.
Lahemaa arhitektuurinõukogu soovitusel on suurendatud abihoone laiuse ja pikkuse suhet (1:1,5 kuni 1:4), katusekalle võib abihoonel olla olenevalt suurusest 30-35 või 35-45 kraadi.
Külade kaupa on eraldi välja kirjutatud tootmisalad ja uued külaosad, mis on tekkinud nõukogude ajal ja hiljem – sõjaväerajatised, korrus- ja ridamajad, üksikelamud jms. Kirjeldatud on külade väärtuslikud ja väga väärtuslikud piirkonnad.
Maret Vildak: „Kaitsekorralduskavas on välja toodud soovituslikud ehitustingimused, mis lähtuvad loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse eesmärkidest ning on aluseks ehitamist puudutavatele otsustele. Nagu ikka, peab iga uue hoone projekteerimisele eelnema taluõue või selle ümbruse ehk kontaktvööndi analüüs. Iga ehitamise puhul tuleb ka edaspidi langetada eraldi kaalutlusotsus.“
Lahemaa uue kaitsekorralduskava tööversiooni ja lisad leiab internetist rahvuspargi kodulehelt.

Eelmine artikkelVajaduspõhine peretoetus – abiks lastega peredele
Järgmine artikkelAnija naiste uus algatus