15aastane Gregor Prehing on teinud olümpiamängude kavva kuuluvas laskmisviisis kiireid edusamme.
Möödunud nädalal Horvaatias Osijekis lõppenud Euroopa meistrivõistlustel esindas 32liikmelist Eesti võistkonda ka Raasiku põhikooli kaheksanda klassi õpilane Gregor Prehing. Esimest korda nii kaalukal rahvusvahelisel tiitlivõistlusel osalenud noormees sai alla 21aastaste kaarraja (ingl k olympic skeet) laskurite konkurentsis 32. koha. Temast tahapoole jäi ainult üks rivaal, paar kuud noorem võistkonnakaaslane Aron Lootus Pärnumaalt. Meeskondlikult sai Eesti trio seitsmenda koha.
Treener Peeter Päkk pidas vajalikuks anda individuaalvõistlusel seitsmenda koha saanud 19aastase võistkonna esinumbri Peeter Jürissoni kõrval ka kahel verisulis laskesportlasele võimaluse suurvõistluste õhkkonda tunda: „Laskesportlane toetub palju kogemustele. Seadsime eesmärgi, et Gregor ja Aron saaksid varakult suurvõistluste karastuse.”
Gregor Prehing rääkis, et maailma tipplaskuritega kõrvuti seistes tundis ta üpris tugevat närvipinget, kuid tulemus ja koht paremusrea lõpus kindlasti tema sportimise innustust ei kahandanud: „Kõik teised laskurid olid meist Aroniga mitu aastat vanemad ja rohkem harjutanud, olen kaarrajaga sihipäraselt tegelenud alles eelmisest kevadest saadik.”
Kaarraja laskurina rahvusvahelisele tipptasemele kuulunud Peeter Päkk näeb hoole-
aluses suuri eeldusi: „Gregor on andekas poiss, tal on väga hea keskendumisvõime, oskab nii treeningul kui ka võistlusel endast kõik anda. Kui ta suudab korrapäraselt harjutada, siis peaks iga aastaga minema paremaks.”
Eesti laskurliidu tegevjuht Meelis Loit rääkis, et võimalus panna end proovile Euroopa meistrivõistlustel anti kahekümnele juuniorile, võistkonda pääsemiseks normatiive ei seatud: „Juunioride Euroopa meistriks kroonitud Katrin Smirnova oli 2016. aastal Tallinnas peetud Euroopa meistrivõistlustel viimane. Seepeale öeldi ka nii: miks te viimaste kohtade saajaid välja panite, see on rahvuslik häbi! Gregor ja Aron said tuleristsed rahvusvahelises tippkonkurentsis ja teavad nüüd, mida see endast kujutab. Nad maksid kooliraha ja õppisid.”
Isa tutvustas pojale laskesporti
Gregor Prehingu laskmise huvi tärkas jahindusega tegeleva isa Henrik Prehingu eeskujul ja innustusel: „Isa on jahimees ja olin vist 10-11aastane, kui sain esimest korda tema jahipüssiga pauku teha.”
Prehingute kodunt vaid seitsme kilomeetri kaugusel asub Peningi lasketiir, kus Henrik Prehing kasvueas vanaisa suunamisel laskmist proovis. Olles seotud lasketiirule taas hoo sisseandmisega, võttis isa ka poja sinna kaasa. Alguses tegeles nooruk treener Andres Ratasseppa käe all haavlilaskmisega, mida inglise keeles nimetatakse compak sporting. Kahel aastal järjest oli ta sel alal Eesti paremuselt teine juunior.
Henrik Prehing meenutas: „Compak sportingi radadel, kus oleme treeninud, on ka kaks kaarraja masinat. Kuna Georgil ei tulnud kaaremärkide tabamine hästi välja, siis palusin Eesti parimat kaarraja laskurit Reino Vellestet, kas ta võiks pojale veidi nõu anda. Alguses ei läinud Gregor mõttest põlema. Möödunud kevadel ei saanud Reino koroonaviiruse piirangute tõttu välismaale treenima sõita. Harjutasime koos Männikul ja Reino oskas teha kaarrajal laskmise Gregori jaoks põnevaks.”
25aastane Reino Velleste, kes pürgis Tokyo olümpiamängudele ja keskendub tegevspordile, viis nooruki kokku enda juhendaja Peeter Päkaga, kes on olnud Soome olümpiakoondise treener.
Möödunud aasta 28. märtsil alustas Gregor Prehing sihipäraseid kaarraja treeninguid Päka hoole all: „Harjutan vähemalt kolm korda nädalas Männiku tiirus. Treening kestab nii kaua, kuni jaksan või kuni treeneril on aega. Enamasti lasen kolm kuni neli seeriat, igas seerias kakskümmend viis märki. Treeningule kulub poolteist kuni kaks tundi.”
Vanemate oluline roll
Peeter Päkk tõstis esile vanemate olulist osa laskespordi järelkasvu kasvatamisel: „Padrunite, märkide, treeningute eest tuleb tasuda. Laskespordiga saavad tegeleda noored, kelle pered saavad majandusliku koormuse enda peale võtta.”
Henrik Prehing pidas poja sporditegemise toetamist enesestmõistetavaks: „Toetame nii kaua, kuni suudame. Kui hakkavad tulema paremad tulemused, siis saab minna kellegi käest toetust küsima. Ma pole Gregorit sportima sundinud, oluline on tema enda tahe.”
