Raa­si­ku kool soe­tas eu­rop­ro­jek­ti abil kaa­sa­va ha­ri­du­se õp­pe­va­hen­deid

Eu­roo­pa Lii­du kaas­ra­has­ta­tud pro­jek­ti kaa­sa­bil sai Raa­si­ku kool lõp­pe­val õp­peaas­tal os­ta pal­ju õp­pe­va­hen­deid, mis ai­ta­vad ra­ken­da­da kaa­sa­vat ha­ri­dust ehk pak­ku­da iga­le lap­se­le te­ma või­me­te­le ja va­ja­dus­te­le vas­ta­vat ha­ri­dus­kor­ral­dust. Koo­li esi­ta­tud pro­jek­ti toe­ta­ti ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi meet­mest 23 637 eu­ro­ga, ko­gu­mak­su­mus on 27 809 eu­rot.

„On ilus põ­hi­mõ­te, et iga laps peab saa­ma õp­pi­da ko­du­lä­he­da­ses koo­lis, kuid sel­leks va­ja­vad õpe­ta­jad reaal­seid töö­riis­tu ja koo­li­kesk­kond füü­si­li­si muu­tu­si. Lap­sed on eri­ne­vad – mõ­ni va­jab õp­pi­mi­seks täie­lik­ku vai­kust, tei­ne peab kes­ken­du­mi­seks end lii­gu­ta­ma, kol­mas va­jab vi­suaal­set tu­ge, et mõis­ta kee­ru­li­si hää­li­ku­pik­ku­si või emot­sioo­ne. Li­saks veel õpi­la­sed kel­le­le so­bib õp­pi­mi­ne väik­se­mas gru­pis või nii-öel­da üks-ühe­le,“ üt­les Raa­si­ku koo­li aren­dus­ju­ht ja HEV-koor­di­naa­tor Kät­lin Takk.

Ta tõ­des, et ena­mas­ti peab õpe­ta­ja siis­ki and­ma tun­de üle 20 õpi­la­se­ga klas­sis, kus mõ­ni­gi va­jab in­di­vi­duaal­set lä­he­ne­mist: „Il­ma õi­ge­te va­hen­di­te­ta on see õpe­ta­jai­le kur­nav pin­gu­tus. Va­hen­did, mis tä­nu pro­jek­ti­le sai­me, muu­da­vad õpe­ta­ja töö ker­ge­maks, lap­se koo­li­päe­va põ­ne­va­maks ja õp­pi­mi­se mit­me­ke­si­se­maks.“

Kaa­sa­va ha­ri­du­se pro­jekt sai aren­dus­ju­hi sõ­nul 2024. aas­tal al­gu­se koo­li ruu­mi­puu­du­sest – sel­le lee­ven­da­mi­seks soo­vi­ti soe­ta­da in­di­vi­duaal­se töö­te­ge­mi­se ka­biin väi­kek­las­si või õpi­abi tun­di­de lä­bi­vii­mi­seks. Teh­ni­lis­te prob­lee­mi­de tõt­tu teh­ti hil­jem esialg­ses taot­lu­ses muu­da­tu­si ning in­di­vi­duaal­se töö ka­bii­ni ase­mel os­te­ti koo­li ko­ri­do­ri­des­se küm­me­kond akus­ti­list too­li, mis sum­mu­ta­vad vä­list mü­ra.

„Õpi­la­sed saa­vad neis is­tu­da, õp­pi­da, lu­ge­da või liht­salt ra­hu­li­kult ol­la. Too­le saab pöö­ra­ta ja seal on või­ma­lik ka õp­pe­tööd lä­bi viia,“ sel­gi­tas Kät­lin Takk.

Koo­li­le os­te­ti veel re­gu­lee­ri­ta­va kõr­gu­se­ga lau­du õpi­las­te jaoks, kel­lel on va­ja tun­ni ajal va­he­peal püs­ti ol­la, sa­mu­ti is­te­rat­taid, ta­sa­kaa­lu­toole ra­hu­tu­te või pü­si­ma­tu­te õpi­las­te jaoks, sa­mu­ti ra­hu­tu­te jal­ga­de alu­seid ning ras­kus­tek­ke, mis ai­ta­vad äre­vu­se kor­ral pa­re­mi­ni kes­ken­du­da: „Need on pealt­nä­ha väi­ke­sed as­jad, kuid koo­li jaoks on nen­de ka­su­te­gur vä­ga suur – ai­ta­vad lee­ven­da­da õpi­la­se ra­hu­tust ning fo­kus­see­ri­da ta tä­he­le­pa­nu õp­pe­töö­le.“

Aren­dus­juht rää­kis, et eel­ne­valt aru­ta­ti õpe­ta­ja­te ja koo­li tu­gi­mees­kon­na­ga, mil­li­sed abi­va­hen­did toe­tak­sid õpe­ta­jat tun­di­de lä­bi­vii­mi­sel kõi­ge enam, sa­mu­ti mõel­di, kui­das Raasiku kooli kui Liikuma Kutsuva Kooli õpilasi rohkem liikuma innustada ning nu­ti­sead­me­test ee­mal hoi­da: „Näi­teks is­te­rat­tad ost­si­me sel­leks, et õpi­la­sed saak­sid va­he­tun­di­de ajal vän­da­ta, kuid neid saab ka­su­ta­da ka tun­nis – ra­tas ma­hub kõr­ge­ma laua al­la ning vän­da­tes saab õpi­la­ne suu­na­ta sel­les­se oma üle­liig­se ener­gia, sa­mal ajal kes­ken­dub aju õpe­ta­ja kuu­la­mi­se­le.“

Koo­li klas­si­des on ak­na­lau­da­del he­li­sum­mu­ta­vad kõr­vak­la­pid. Kät­lin Ta­ki sõ­nul on need he­li­tund­li­ke­le õpi­las­te­le – kla­pid he­li­sid pä­ri­selt ei vai­gis­ta, küll aga sum­mu­ta­vad.

Pro­jek­ti raa­mes os­te­ti veel suu­re­mad ja ka lau­da­de­le kin­ni­ta­ta­vaid va­he­sei­nu, mil­le abil ai­da­ta kes­ken­du­mis­ras­kus­te­ga õpi­la­si, et neid ei se­gaks õp­pi­mi­sel kõr­va­li­sed as­jad. Sa­mu­ti on soetatud me­too­di­li­si va­hen­deid – õp­pe­kaar­te ja -pla­ka­teid, pal­le ja kuu­bi­kuid, he­li­sal­ves­ta­vaid nup­pe töö­ju­hen­di­te sal­ves­ta­mi­seks, tai­me­reid, ka spet­sii­fi­li­se­maid va­hen­deid tu­gi­spet­sia­lis­ti­de­le.

„Kui va­rem pi­di õpe­ta­ja leiu­ta­ma vii­se, kui­das äre­vat õpi­last ra­hus­ta­da või lei­da tal­le vaik­ne nur­ga­ke, siis nüüd on koo­lil stat­sio­naar­sed la­hen­du­sed. Kui ka­su­ta­me mõn­da neist ühe õpi­la­se toe­ta­mi­seks, milleks läks va­rem ko­gu õpe­ta­ja tä­he­le­pa­nu, toe­ta­me te­ge­li­kult ko­gu klas­si, kes saab tä­nu sel­le­le tun­nis õp­pe­töö­le kes­ken­du­da,“ lau­sus Kät­lin Takk.