Anija vallasekretäri leidmiseks tuleb uus konkurss

2125

Velko AV uus juhataja PEEP KASK, kui kaua olete ettevõttes töötanud?
„Töötan Velkos maist 2010, kui haldusjuht Piret Gailit kutsus mind halduriks. Vee- ja soojamajandusega ei olnud ma eelnevalt kokku puutunud, kuid olen aastaid olnud Lehtmetsa külas oma korterühistu juhatuses.
2012. aastal sai Kehras valmis uus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem ning veeosakonnas tekkis vajadus uue ametikoha järele. Osakonna juht Ando Voosel pakkus mulle ekspluatatsioonijuhi kohta. Hakkasin tegelema uute klientidega, selgitasin, kuidas teha liitumistoiminguid.
Ettepanek hakata Velkot juhtima tuli suhteliselt ootamatult. Olen sellel ametikohal 1. aprillist. Nüüd on sisseelamiseaeg läbi ning sel nädalal hakkame osakonnajuhtidega täpsemalt plaanima edaspidiseid tegevusi.“
Kandideerisite Velko juhiks ka eelmisel suvel toimunud konkursil. Kas see oli Teie enda soov või keegi soovitas?
„Kui kaks esimest konkurssi olid nurjunud, arutasime minu otsese ülemuse Ando Vooseliga ning otsustasin kandideerida.“
Valituks Te tookord ei osutunud, ettevõtet hakkas juhtima hoopis Lõuna-Eestist pärit Ilmar Sild.
„Jah. Ilmar Sillal on juhtimiskogemusi võrreldes minuga kindlasti kordades rohkem.“
Nõukogu põhjendas nüüd Velko AV juhataja väljavahetamist sellega, et nende arvamused ettevõtte arengust ei kattunud. Kas teie ja nõukogu nägemused ühtivad?
„Velko põhitöö on jätkuvalt soojatootmine, vee- ja kanalisatsiooniteenuse müük ning haldusteenuse pakkumine. Saame nõukoguga kokku kuu lõpus, siis kuulen täpsemalt nende nägemust ja tutvustan oma plaane. Kui meie seisukohad ei ühti, püüan endi omi argumenteerida ja kaitsta, kuid olen valmis ka ümber mõtlema, kui mulle põhjendatakse, miks on teisiti parem.“
Mis on suuremad ettevõtmised, millega Velkol järgmisena tuleb tegeleda?
„Kuna Kehra senise katlamaja aeg hakkab läbi saama, on lähiaja suuremad ettevõtmised seotud soojamajandusega.  Teiseks, peavad aastaks 2017 kõikides korterelamutes olema ühistud, meil tuleb selleks hakata tegema tõsist selgitustööd.“
Nõukogu esimees ütles ajalehes, et käivad ettevalmistused uue katlamaja ehitamiseks Välja tänava äärde automaattankla kõrvale.
„Jah. Uus katlamaja on planeeritud Välja tänava äärde OÜle Velko AV kuuluvale kinnistule. Praegu käib soojusenergia ostmiseks konkursitingimuste väljatöötamine.
See, et uue katlamaja ehitab Velko AV ja et meie hakkame ka tulevikus Kehras sooja tootma, pole veel kindel. Konkursile võivad pakkumise teha ka teised soojapakkujaid, kes vastavad tingimustele, mida Velko kui võrguettevõtja nimetab.“
Meie toimetusse helistas üks Kehra elanik ning avaldas nördimust, et kui ehitatakse uus katlamaja, tõuseb kindlasti toasooja hind. Miks on vaja uut katlamaja, kas tõesti selleks, et saaks selle linna keskelt ära?
„Ei, see pole kindlasti peamine põhjus. Praegusel katlamajal jääb võimsust väheks ning see hakkab oma aega ära elama.  Ka kõik uued soojatrassid on projekteeritud juba arvestusega, et katlamaja on Välja tänaval. Plaan on ehitada sinna koostootmisjaam, mis peaks valmima ja tööle hakkama aastatel 2018 – 2019.“
Ühe variandina on kaalutud ka ASilt Horizon sooja ostmist. Kas see on nüüd välistatud?
„Minu teada pole lõplikult veel midagi otsustatud. Tehas on korra juba seisma jäänud ning et elanikud ei jääks külma, ehitati kiiresti praegune katlamaja. Soojatarbija ja katlamaja kliendina eelistaksin mina kindlust.“
Kas uue ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujaid on hakanud juurde tulema?
„Need, kellel oli seda kõige rohkem vaja, liitusid kohe algul, kuigi tasapisi tuleb meile ka praegu kliente juurde. Mõned tarbivad oma kaevu vett seni, kuni pump mingil põhjusel rivist välja läheb. Siis on valida, kas osta uus või liituda ühisveevärgiga ning pigem juba  liitutakse,  see  tuleb  odavam.“
Teie eelkäija arvas, et ühisveevärgiga liitumise peaks tegema tasuliseks. Milline on Teie seisukoht?
„Arvan, et see oleks õige, sest kulutused liitumispunktide välja ehitamiseks on ju tehtud. Kuid inimesed võivad olla kindlad, et üleöö midagi tasuliseks ei muutu. Kui liitumine läheb tasuliseks, teavitame sellest kindlasti eelnevalt nii kohalikus ajalehes kui Velko kodulehel.“
Nimetasite ka vajadust hakata tegema tõsist selgitustööd korteriühistute moodustamiseks. Milline on selles osas olukord praegu?
„Toon Kehra inimestele eeskujuks Lehtmetsa küla, kus kõikides kortermajades on ühistud. Neid maju on Kaunissaare poolt Kehrasse sõites kena vaadata: tehtud on fassaaditöid, parandatud katused ning inimesed hoiavad neid, kuna on tekkinud omanditunne.
Paljud kardavad, et kui on ühistu, siis on nad ise kõigeks kohustatud, kuid lõpuks oleks aeg aru saada, et kortermajade elanikud ongi kõik omanikud. Maja on nende ühine vara ning kes siis veel, kui mitte nad ise peaks selle eest hoolitsema. Kui endal aega ei ole, siis Velkol on selleks haldusosakond, kuid teenust võib tellida ka mujalt. 2017. aasta, mil igal kortermajal peab olema ühistu, ei ole enam kaugel, nii et inimesed peaksid hakkama sellele tõsisemalt mõtlema.“
Nõukogu esimees pakkus, et Kehras  võiks  olla  Velko  halduses korralik turg. Mida Teie turu rajamisest arvate?
„Mul pole midagi selle vastu, kui pärast katlamaja kolimist oleksid linna keskel kenad turumajakesed. Aga turgu ei tohiks teha sooja- ja veehinna arvelt – kuni mina olen ettevõtte juht, seisan selle eest, et Velko seda turgu ei ehita. Kuid juba valmis turu haldamisega võime tegeleda küll, haldusosakond on meil ju olemas. “