Võitjad lugesid vähem kui kolme kuu jooksul igaüks läbi üle 40 raamatu.
Raasiku raamatukogus neljandat suve ja valla kõigis raamatukogudes koos esmakordselt toimunud laste suvelugemise oli sel aastal eelmistest erinev, kuna lapsed ei saanud raamatuid ise valida, vaid pidid lugema neid, mida loosipilet määras. Raasiku raamatukoguhoidja Aira Jõõts koostas iga lapse jaoks Bingo Loto põhimõttel pileti, kus oli 32 numbrit, igale numbrile vastas üks raamat. Neli raamatut sai ise valida. Raamatute nimekirjad kolmele eri vanuserühmale pandi kokku Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitatud raamatutest. Suvelugemisest osavõtjate esimene eesmärk oli saada täis pileti neli nurka – pärast iga raamatu lugemist ja selle kohta küsitluslehe täitmist kleebiti numbri peale kleeps. Kel neli raamatut loetud, võttis käsile diagonaalidemängu, mis koosnes 12 raamatust. Täismänguni, mis tähendas oma pileti kõigi numbrite täissaamist, jõudis 5 last. See tähendab, et nad lugesid läbi vähemalt 36 raamatut.
Suvelugemise lõpupeole Raasikule kutsuti kõik, kes lugesid võistluse ajal läbi vähemalt 4 raamatut. Neid oli 62 alustajast 50: Arukülast 30, Raasikult 19 ja Pikaverest 1. Kõiki neid premeeriti 29. augustil suvelugemise lõpupeol šokolaadi ja tänukirjaga, iga vanuserühma kolm parimat said Apollo kinkekaardid, võitja ka karika ning teine-kolmas medalid. Jagati ka eripreemiaid. Suvelugemist toetasid oma valla 8 ettevõtet.
Kõige rohkem osavõtjaid, 30, oli 6-9aastaste vanusegrupis. Suvelugemise võitis 9aastane Raasiku poiss Ardo Heiberg, kes luges läbi 42 raamatut. Järgnesid 36 raamatut lugenud Eliis Erenvert ja 30 raamatut lugenud Mirjam Veigel. Kõige noorema osaleja auhind anti 6aastasele Marta Asujale, tema jõudis läbi lugeda 6 raamatut. Esiauhinna sai ka Simona Mikker, kelle loetud 18 raamatust olid 17 järgmise vanuserühma nimekirjast.
10-13aastaseid võistles lõpuni 15. Võitjaks kuulutati Karolin Kello, kes jõudis koolivaheajal läbi lugeda 39 raamatut. Järgnesid Lidia Belova 27 ning Adele Mirjam Purga ja Marta Vill 18 raamatuga. 14-16aastastest noortest jõudis suvelugemise ajal vähemalt neli raamatut läbi lugeda viis. Võitjaks kuulutati tänavune kõige kõvem lugeja, 14aastane Aruküla neiu Kaisa-Kairiin Pärila, kes jõudis läbi lugeda 46 raamatut. Anna Belova luges 36 ja Markus Laas 17 raamatut.
Lastele meeldis lotomäng
Valla raamatukogu direktor Eha Altmäe kinnitas, et kuigi osalejad ei saanud sel aastal ise valida, mida loevad, ei peletanud see neid võistlusest eemale.
„Ainult kaks vanema rühma last katkestasid sellepärast. Eesti lastekirjandus on suurepärane ja nimekirjad koostasime ainult headest raamatutest,“ lausus ta.
Võistluse peakorraldaja Aira Jõõts lisas, et suvelugemine on hea võimalus tutvustada lastele uut lastekirjandust: „Kooli ajal nad ei jõua peale kohustusliku kirjanduse eriti midagi lugeda.“
Ta kinnitas, et nooremates lastes tekitas suvelugemise Bingo Loto väga palju elevust ja hasarti ning osalesid ka sellised lapsed, kes tavaliselt raamatuid ei loe: „Kui olid saanud loosiga raamatu, mis neile sobisid, imestasid, et lugemine võib olla nii lõbus. Kuna noorematele mõeldud raamatud on õhemad, käisid mõnikord raamatukogus mitu korda.“
Ka suvelugemise tänavused võitjad Ardo Heiberg, Karolin Kello ja Kaisa-Kairiin Pärila kinnitasid, et selle aasta Bingo-mäng oli väga põnev ning raamatud, mis loosiga sattusid, olid peaaegu kõik neile meelt mööda.
„Valik oli väga hea, ainult üks raamat oli selline, mis mulle ei meeldinud, kuid lugesin ka selle läbi,“ ütles Ardo Heiberg, kes võttis võistlusest osa kolmandat aastat.
Tema luges osaliselt ka keskmise vanuseastme raamatuid ning kiitis, et need olid paremad: „Väiksematele mõeldud raamatud olid nii õhukesed, et kui põnevaks läks, said juba läbi.“
Karolin Kello: „Kui muidu otsustad kaane järgi, et raamat võib olla huvitav, siis nüüd võisid saada mõne väga hea raamatu, mida muidu poleks võib-olla üldse ei lugenud.“
Suvelugemisel esimest korda osalenud Kaisa-Kairiin Pärila tunnistas, et kooli ajal ta nii palju ei loe kui suvel, nüüd motiveeris väga palju lugema just võistlus.
„Osa raamatuid oli selliseid, mida ma poleks muidu lugema hakanud, kuid selgus, et need on väga head. Mõne puhul oli kiusatus, et jätaks pooleli, aga sundisin end tagant ja lugesin siiski lõpuni. Plaan oli lugeda enam-vähem üks raamat päevas, paksematega, kus oli rohkem kui 300 lehekülge, läks mitu päeva,“ rääkis ta.
Paari kuu jooksul 46 raamatut läbi lugenud neiu kinnitas, et jõudis koolivaheajal peale lugemise teha ka muud: „Kes teeb, see jõuab, lihtsalt aja planeerimine on oluline.“